Kas tuleb tuttav ette olukord, kus reisil olles ei saa mõnd kangatükki ostmata jätta, kuid koju jõudes ning seda kohvrist välja tõstes võtab kangatükk nõutuks. Ilmselt nii juhtus ka selle peenelt tikitud siidkangaga, millest minu masina all kimonostiilis (loe hästi pikalt pikendatud varrukaga) mantel-kleit sai.
Olen päris tihti kuulnud, et just aasiamaadest toodud ägedad ja omapärased siidkangad on jäänud kappi oma aega ootama ning tuleb tõdeda, et need võivad parajaks pähkliks osutuda küll. Praegune moepilt, aga soosib avaraid lõikeid, mis sobivad ka jäigematele kangastele. Seega on paras aeg oma aja ootajad rõivasteks vuristada!
Kõnealune mantel-kleit sai hästi lihtne, sest kangast ei olnud just eriti palju ning põhirõhuks sellel loomulikult tikand. Kuna tikandi pahemal poolel olid pikad niidijooksud, siis esimese sammuna õmblesin sellele peale voodri. Voodriks sai õhem kollane viskoosvooder, millelt kirju niidijooks mõnusalt läbi kumab. Sama kollase voodriga sai kanditud ka õmblused ja seetõttu näeb mantelkleit seestpoolt välja veidi nagu Adidase dress.
Kirsiks tordil sai lisatud ka roosad väljapaistvad õmblused ning loomulikult ka taskud, kuhu vähemalt pangakaart koos telefoniga ära mahub ning seepärast võib vahel käekoti lausa koju jätta.