Õpetus – Aplikatsioonide õmblemine

Hoolimata õmblusstaažist tekib ikka ja jälle igasuguseid kangajääke – suuremaid ja väiksemaid. Kui suurematest annab veel midagi kokku kombineerida, siis need väiksemad kipuvad kuhjuma. Tihti ei raatsi ju ära ka visata ning alati ei leia ka mõnd kooli või lasteaia meisterdusringi, kellele enda jääke meisterdamiseks loovutada. Ise olen püüdnud enda juppidele leida pigem sellised huvilised, kes nendest jääkidest näiteks heategevuseks meisterdavad.

Siiski tuleb neid juppe aina juurde ning hea võimalus nende kasutamiseks on aplikatsioonid. Aplikatsioon on kangast välja lõigatud nö pinnakaunistus, mida võib niisama kunsti loomiseks kasutada või näiteks ka aukude paikamiseks paigaldada.

Mina olen seni piirdunud auklike põlvede lappimisega ning lisanud lihtsaid motiive või välja lõigatud loomapildikesi ühevärvilistele kangastele. Tegelikkuses on võimalik aplikatsioonitehnikaga igasugu ägedat välja mõelda – kuidas aga kunstimeel ja kannatus võtab.

Ka Kadri tehtud puuvillasel lapitekil on südamekujulised aplikatsioonid.

Kuidas alustada?

Ka aplikatsioonitehnikaid on mitmeid (kuna ma nende eestikeelseid nimetusi tuua ei oska jätan nimetamata). Lihtsaim on alustada näiteks mustriga kangast mõne motiivi välja lõikamisega. Või lõigata ühevärvilisest kangast välja mõni kujund  – kasvõi ring, süda vms. Mina lõikasin lapse retuuside tarvis välja just ühevärvilisest puuvillatrikotaažist südamed.

Natuke vigurlõikust teravate kääridega ja ongi aplikatsioonid olemas!
Katsetasin šabloonide abil ka retuusisäärele paigutust

Kui aplikatsioonid välja lõigatud võtsin appi kahepoolse liimiriide. Lõikasin igale südamele täpselt südamekujulise liimiriide ning kleepisin selle abiga südamed retuusisääre külge. 

Kahepoolse liimiriidega südamed

Liimiriide kasutamine

Liimiriide kasutamisel tasub meeles pidada, et liimiriiet ei triigita külge vaid nö sulatatakse liim kanga sisse. See tähendab, et igasugune klassikaline edasi-tagasi triikimisliigutus tasuks ära jätta (selle tulemusel võib liimiriie kortsu minna, triikraud liimiseks ja aplikatsioon ikka kinni ei jää). Selle asemel aseta triikraud liimiriidega aplikatsioonile, lase veidi auru, et liim sulaks ning hoia siis vajutades umbes 10sekundit. Seejärel saad liikuda järgmise motiivi juurde. Kui oled liimiriidega aplikatsioonide kinnitamise lõpetanud, siis lase tööl veidi jahtuda ja liimil nö kinnituda (kõvemaks muutuda).

Seejärel saad ise valida, kuidas edasi toimid. Kuna pesus võib liimiriie siiski lahti tulla, oleks hea aplikatsioonid siiski ka õmblusega fikseerida. Kui paikad juba valmisrõivast võib juhtuda, et pead seda tegema käsitsi, kuna masinaga lihtsalt ei pääse ligi (näiteks laste retuusipõlved või voodriga toode). Sellisel juhul võid näiteks lühikese traagelduspistega läbi õmmelda või kasutada sämppistet (näeb sarane välja nagu allpool lillelise südame kinnitusõmblus).

Kui saad aga masinal õmmelda võid seda teha nii tavalise õmblusega kui mõne dekoratiivpistega – olenevalt soovist ja õmblusmasina võimalustest. Kui Sul on keerukate kurvidega aplikatsioon, siis vali kindasti lühem pistepikkus – katseta. Mina õmblesin enda trikotaažaplikatsioonid täitsa tavalise kuid lühema pistega.

Kangad on pärit Kangasahvrist

Teise variandina võib kasutada ka erinevaid dekoratiivpisteid. Mina leidsin oma masinal näiteks sämppistet jäljendava pistega, mis annab klassikalise aplikatsiooni tunde. Mõelda vaid, kui siin oleks veel igasuguseid elemente ja luua saaks lausa pildi! Sellise pistega õmblemise juures tasuks kindlasti kasutada soovituslikku presstalda (minu Janomel oli see tald näiteks tähistatud F tähega). Sellel on üldjuhul peal märge, kust täpselt peaks aplikatsiooni serv jooksma, et piste jookseks täpselt mööda serva.

Masinal kinnitatud puuvillane aplikatsioon

Sellised said siis minu tähelepanekud ja näpunäited algajale aplikatsioonide tegijale. Mainimata jäi veel, et ka poes on olemas valmisaplikatsioone – neist osad on juba liimiriidega ehk siis triigitavad. Üldiselt võiks triigitavatel aplikatsioonidel juures olla, millise kuumusega ja kui kaua neid triikrauaga pressima peab. Tikitud triigitavate aplikatsioonide puhul võiks seda teha kas läbi paberi või õhukese kanga, et tikand läikima ei lööks. Pikaajalisuse huvides soovitaks ka need siiski lisaks masinal või käsitsi kinnitada.

Head aplikatsioonide meisterdamist!

Akutrell ja saepuru – selleks korraks vist tehtud!

Kui ma esmaspäeva hommikul ateljeesse jõudsin ootas mind ees siin täielik seapesa. Palju asjad ja kastid olid kiiruga eest ära tõstetud ja põrandal mõnusad saepurulaigud. See oli nädalavahetusest jäänud segadus, sest ateljee sai endale uue spetsiaalselt masinatele mõeldud laua!

Nüüd on vist natukeseks ajaks rahu enam-vähem majas. Kui keegi muidugi teab, kust saaksin soodsalt 5 mõnusat tooli (masinate taha), siis andke märku! Olen nõus ise värvima ja putitama ka. Ja ühte kummutit tahaks ka – asjad mahuvad küll ära, kuid kummut on praktilisem, kui praegused hoiustamisvariandid. Noh ja eks mul mõtteid, mis veel võiks olla on alati…

24h peale koristamistuuri

Igatahes asusin esmaspäeva hommikul usinalt koristama – pesema, asju enda kohale tõstma ja poole tööhoo pealt tuli välja ka päike. Oi, kui ilus siin hommikuti on. Aknad olid samuti härmas ja seintele tekkis ilus jäämuster. Vaatasin äsja valmis saanud ateljee õmbluskooli poolt ja täitsa mõnus tunne tuli. Vaikselt hakkab ruum võtma sellist ilmet, mille sarnaseid pilte ma veel 5-6 aastat tagasi välismaistest blogidest vaatasin. Äge!

Loodan, et nüüd tekib vaikselt ka rohkem hetki näiteks mõne laheda blogpostituse genereerimiseks või uue töötoa välja mõtlemiseks (kui Sul on idee, mida sooviks õppida, anna teada). Ja vahelduseks tahaks endale või perele ka midagi õmmelda ning uusi masinaid ja tehnikaid katsetada – no sellist õmblusmõnulemist teha. Loodan, et ehk saan nädalavahetuselt mõne mõnusa kanga ka endale vahetada, millega inspiratsioon peale tuleb 🙂

Minu kangasahtlid on igatahes seoses nii Kangavahetuse kui ka minu jaoks äsjaavastatud KonMari meetodi (aitäh, Netflix) abil uue ilme saanud. Kangakorve kapis ma küll päris nii ilusti voltida ei suuda, aga ülevaade on nüüd siiski olemas. Viskasin välja ka palju kangaid, mida töötubades näidiste valmistamiseks kasutada saab ning osad võiks ka vahetuses ehk käiku minna. Ühtteist oleks veel tarvis sorteerida, sest eks seda nodi on ikka kogunenud ning igasugust nodi tegelikult siiski tarvis ei lähe. Ahjaa, kui keegi tahab kikilipsu (rosettlipsu, see nö eelseotud), siis neid kinnised on mul ka üle.

Minul sai 2-3 volditud hunnikut igasse sahtlisse. Kui need suurusejärgi asetada, siis tekib sahtlit avades ülevaade küll.

Hetkel on mul suurepärane võimalus (millest olen pikalt unistanud) jätkata oma mõttelõnga väikese jalutuskägu saatel üksi ja nii et mul ei ole kiire (no 2h on aega). Niisiis ma lähen ja mõtisklen, kuidas ühe kleidi kaelakaar võiks olla lahendatud, kust toole saada, kuidas Kangavahetuse üritust hästi läbi viia, milliseid töötube võiks veel teha jne.

Õmblemiseni ja kohtumiseni!

Küllakutse ehk kangavahetuse üritus ehk aasta alguse suurpuhastus

Seekord tuleb lugu alustada õige kaugelt – kuskil ehk 7 aasta tagusest hetkest (ma loodan, et väga puusse ei pannud). See oli selline hetk kus minu vaidlematu lemmik õmblusblogi oli Esta “Kohustuslik tegevusvabadus” ja ilmselt tema ettevõtmisel kogunes Kalamaja päevade raames ühte hoovi väike seltskond õmblushuvilisi oma kraami vahetama.

Meid ei kogunenud väga palju, küll aga käis vilgas vahetustegevus ja mina sain vist küll enamus asju vahetatud. Seal kohtusin ka esimest korda Kadriga, kes nüüdseks on samuti õmblusalal palju targemaks saanud ja juba veebruaris tuleb laste trikotaažpükste õmblemist õpetama. Kadri juures ongi see lahe, et tema ilmselt oskab suurt osa sellest õmblusvaldkonnast, millest mina tean vähem või üldse mitte midagi (trikotaažtooted, lapitehnika jms).

Igatahes jäi toonane kohtumine ja ürituseformaat kripeldama ja nüüd omajagu aastaid hiljem otsustasin ka ise sellise ürituse korraldada. Suvel oleks seda kindlasti mõnus kasvõi mõnes pargis vabaõhuüritusena teha, kuid talvisel ajal on see hea võimalus kõiki huvilisi minu ateljeesse kangaid vahetama kutsuda!
Ürituse täpsema info leiad SIIT!

Eks ma pean oma blogi pikaajaliste lugejate ees natuke vabandama ka, et viimasel ajal olen palju väga hõiganud tulevaid üritusi ja koolitusi ning vähem on olnud õmblusalast sisu. Seda aga seetõttu, et olen südameasjaks võtnud oma ateljee/stuudio käima lükata ning seejuures lasta end ka natuke saatusel lükata ja vaadata, mis tuuled toovad. Veidi ootamatu on muidgi olnud, kui palju aega ja ressurssi võtab koolituste ja ürituste info edasi andmine, seega kui oled samasugune õmblusentusiast, siis oleksin väga tänulik, kui osaleksid töötubades ja kutsuksid ka sõbrannasid kaasa!

Hetkel võtab peale tavapärase klienditöö ja ürituste korraldamise väga palju aega ka ateljee parendamine.
Mis ma selle all mõtlen? Mul tuleb koguaeg ideid ja tekib ka vajadus midagi paremaks muuta. Hetkel organiseerin õmblusmasinatele pinda juurde (tuleb üks pikk soolikas eritellimusel laud) ja täna sain just hiiglasuure Karnaluksi paki, kus on erinevaid töövahendeid ja natuke niisama pudu. Lisaks armastan ma ka kirjalikke konspekte ning ka neid saab alati täiustada, ladusamaks muuta jne. Loodan, et Kangavahetuse ürituse ajaks on järjekordne parendusring juba peale tehtud.

Ideid on palju ja ma loodan, et vähemalt mõnedki neist ühtivad õmblusentusiastidega, kes sooviksid oma teadmisi täiendada! Kui Sul on ideid, mida võiks korraldada või tahaksid ise mõnda õpituba korraldada, kuid pole kohta kus, siis kirjuta. Ehk saame käed lüüa!

Õmblemiseni!

Õpetus – Klošš seeliku õmblemine (lastele)

Ratasklošš seelikud on lahedad ja neil on vahel hellitusnimeks ka keeruseelik – seda ikka sellepärast, et nendega saab eriti vingelt keerutada. Ning mis meeldiks ühele plikatirtsule rohkem, kui uue uhke seelikuga keerutada? Võibolla ehk vaid uus lemmikloom?

Klošš seelikut võib teha mitmel erineval viisil, kuid toon siia ühe lihtsama ja kiirema variandi, mis on sobilik pigem laste klošš seeliku tegemisel (kasutan pesukummi ja see ei pruugi täiskasvanu mõõdus raskemat kangast üleval hoida). Põhimõte ja arvutusvalem jääb aga samaks.

Mida tarvis on?

  • Mõõdulinti
  • Vööümbermõõtu, puusaümbermõõtu, seeliku pikkuse mõõtu
  • Kangast – seelikupikkuse jagu ja natuke peale (see natuke peale on mõistlik enne kangapoodi tormamist valemi abil välja arvutada)
  • Pesukummi (pikoo äärega ehk pitsilise äärega) vööümbermõõdu jagu
  • Sobivat niiti
  • Tavalist õmblusmasinat
  • Kääre
  • Kriiti
  • Nööpnõelu
  • Aega – esmakordsel tegemisel arvesta umbes 3 tunniga

Arvutused

Esmalt arvutame, kuidas endale sobiv nö “auk” seeliku keskele saada. 
Klassikaline ratasklošši valem on 1/6 vööümbermõõtu -1cm. Meie teeme aga natuke teisiti, sest teeme seeliku ülevalt kummiga ning lähtun sellest, et teeme laste seeliku.

Seetõttu kasutan hoopis valemit 1/6 puusaümbermõõtu. Siis on kindel, et seelik ilusti selga läheb ning ülejäägi kroogime kummi abil ilusti kokku. 

Mina tegin päris pisikese seeliku kleenule tirtsule – nii umbes 80 suurus. 
Minu arvutus 52:6=8,6. Kuna algses valemis oli antud -1cm, siis võtsin aluseks 8cm.
Seeliku pikkuseks võtsin 28cm. Kuna kasutasin õhukesi kangaid, siis otsustasin teha kahekihilise seeliku – punane lindudega on viskoos, triibuline õhem puuvill. Lühema osa seelikupikkus on 22cm.

Töökäik

1.Triigi/auruta kangas läbi ning voldi neljaks

2. Märgi kriidiga kangale arvutusega saadud mõõt ning seeliku pikkus (vaata fotot)

Täpsema tulemuse saad, kui mõõdad kõiki mõõte nurgast alates.

3. Jäta vööjoonele õmblusvaru 1cm ja alläärde 1-1,5cm ning lõika välja!

4. Mina lõikasin mõlemad kihid kohe peale lõikust nägid need välja sellised:

Värskelt välja lõigatud

5. Nüüd laota seelik ilusti laiali lauale. Kui tegid samamoodi kahekihilise seeliku, siis õmble masinal kihid vööjoonest omavahel kokku. Kasuta abiks nööpnõelu.

Seeliku pinnalaotus
Abilised nööpnõelad!
Abiõmblusega kihid kokku

6. Nüüd mõõda välja pesukumm. See mõõt võiks olla paar cm lühem, kui vööümbermõõt. Venita ja vaata, kui palju Sinu kumm venib.
Pean tunnistama, et mina võtsin ühe korra kummi lahti, sest see sai liiga pikk – pesukumm venib päris hästi.

7. Ühenda kumm masinal üheks ringiks.

8. Jaota seeliku vööjoon ja kumm neljaks võrdseks osaks ning märgi need kohad nööpnõeltega

8. Aseta kumm seeliku paremale poole, pikooäär vaatab seeliku alläärt.

9. Aseta neljandikuks jagatud punktid kohakuti.

10. Õmble kumm sirgeks venitades seeliku külge pikooserva äärest (tavaliselt on seal väike joon näha, kus pikooserv lõpeb ja pehme karvane kummiosa algab – seal peakski õmblus olema). 

Proovi õmmelda nii, et susapusa serv jääb kummi taga peitu.

11. Nüüd õmble kummi teine õmblus, mille abil jääb kumm sisse püsima ning mis peitab selle nö susapusa serva ära. Vajadusel vaheta niite. Minul oli selleks õmbluseks pooli niit lilla ning üleval punane.

12. Keera kumm sisse ning õmble umbes 0,5cm kauguselt pikooservast (abiks on 0,5cm laiune presstald).

Õmblen sirgeks venitades 0,5cm kauguselt pikooservast.
Kumm õmmeldud!

13. Hurraa, seelik on peaaegu valmis!

14. Allääred – siin on kaks võimalust.

  1. Kui Sul on overlok, võid allääred overlokiga äärestada ning siis tagasi keerata ning läbi õmmelda.
  2. Mina aga kasutasin oma lemmikut – peenpalistust. See nõuab natuke näppude treenimist, kuid ei ole ülemäära raske.
 Peenpalistuse esimene õmblus
Õmblused võiksid seest vaadates üksteise peale jääda.

Peenpalistuse tarvis pane alläär masina alla ja keera jookvalt kangast masina alla nii peenikeselt, kui Sa oskad ja õmble nii servast, kui saad (2-3mm). Kui vahepeal läheb ära keeratud osa veidi laiemaks, siis saad selle pärast kääridega ühtlustada. Tee tervele seelikule ring peale ja triigi.

Seejärel keera uuesti see peenike palistus sisse ning õmble veel üks ring – triigi. Sinu peenike palistus ongi valmis!

Peenpalistus sobib just õhukeste ja langevate kangaste puhul. Kui teed seeliku paksemaks ja tugevamast kangast võib overloki variant mõistlikum olla.

Kui soovid veel lipsukesi, pitsi vms lisada – aga palun! Mina lisasin ette keskele väikese atlasspaelast lipsukese.

Valmis!

Loodan, et juhis on abiks ja nii mõnigi tantsutirts saab endale keerutamiseks uhke seeliku. 
Nagu ikka – kui on küsimusi ja unustasin millestki rääkida, siis kommentaarium on avatud!

Õmblemiseni!

Kohtumised ateljees ja Sõle raamatukogus

On aeg hüüda Hurraa! Hurraa!, sest ateljee on saanud parasjagu nii valmis, et siin on juba päris mõnus olla. Spurt tuli muidugi möödunud laupäeva toimunud mantli konstrueerimise töötoa auks teha. Teha ja sättida on siin veel ühtteist, aga töö tegemist saed ja tolm enam ei sega ning ka kohvimasin on paika sätitud (võtsingi just tassi).

Hommikupäike on siin eriti mõnus!

Mul on käinud juba ka mitmeid külalisi ning nende küsimuste peale tuli välja, et ma pole kogu selle virrvarri käigus õieti selgitanudki, et mida ma siis teen.

Mida Ruthi ateljees teha saab:

Olen avatud erinevatele pakkumistele ning kui keegi, kel on näiteks mõni vahva töötuba varnast võtta, kuid kohta läbiviimiseks pole saame samuti läbi rääkida.

Tulekul üritustel saab silma peal hoida ka aeg-ajalt SIIA kiigates!

Töötubaliste ootuses

Sõle raamatukogu Õmbluskool

Ka Sõle raamatukogu õmbluskooli kohtumised toimuvad suveni välja! Need on aga sellised vaba teemaga kohtumised, kus igaüks oma jänni jäänud kohapealt lükke edasi saab. Sinna saab registreeruda Sõle raamatukoguga ühendust võttes (sole@tln.lib.ee). 

Kohtumised toimuvad iga kuu kolmandal neljapäeval kell 17.00.
Tulevaste kohtumiste kuupäevadeks on:
20.detsember
17.jaanuar
21.veebruar
21.märts
18.aprill
16.mai

Need kohtumised on osalejatele täiesti tasuda, kuid vajalik on raamatukogu kaudu eelregistreerimine!

Kohtumiseni!