Minu õmblushuvi sai alguse kodusest vajadusest ning maast madalast kaasa antud kirest käsitöö vastu. Olen alati armastanud silmaga nähtavat tulemust.

Esmalt pusisin põhikooli ajal kaltsukotist leitud vanade riiete ja Tšaika õmblusmasinaga. Ülikooli ajal oli mul juba veidi uhkem (Tšaika kõrval) Brotheri koduõmblusmasin ning kangad tulid kaltsukoti asemel Abakhani kaalukangastest.

Ka ülikooli lõpukleidi õmblesin endale ise (oman terviseteaduste bakalaureuse kraadi). Ülikooli lõpuks olid aga kõiksugu internetiavarustest leitavad õmblemisõpetused end ammendanud, sest peale viiendat pintsaku õmblemise katset tuli see endiselt prügikasti visata – oi kuidas ajas närvi. Seega julgen ma väita, et kuna olen pikalt iseõppija olnud, mäletan neid frustratsioone üsna hästi, sest neid oli palju.

Mõnda aega hiljem leidsin tee siiski kutsekooli ning omandasin teise eriala – rätsep/stilist. Avastasin, et õmblemise juures meeldib mulle enim õmmelda ülerõivaid ja konstrueerida ning paraku oli mul ka blogimise pisik ammusest ajast sees. Seepärast jagasin ikka oma tegemisi ja teadmisi. Aja jooksul sain tunda, et just õmblusteadmiste edasi andmine on see, mida enda kutsumuseks pidada saan.

Olen olnud õnnega koos ja mul on olnud võimalus õpetada oma kursustel juba sadu naisi ning selle käigus on loomulikult välja koorunud ka arusaam õmblemise õppimise kitsaskohtadest. Seepärast olengi oma missiooniks võtnud koostada eesti keelset õmblusmaterjalid – peamiselt videomaterjali, lõikeid, PDF juhendeid.

Mul on äärmiselt hea meel ka siis, kui mind kutsutakse õmblusklubide külaliseks mõnda teemat avama ning tundi läbi viima. See on hea võimalus masinad ja töövahendid kokku pakkida ning liikuda ringi ka Eestimaa kaugemates paikades.

 

Mõnusat õmblusindu soovides,
Ruth