Akutrell ja saepuru – selleks korraks vist tehtud!

Kui ma esmaspäeva hommikul ateljeesse jõudsin ootas mind ees siin täielik seapesa. Palju asjad ja kastid olid kiiruga eest ära tõstetud ja põrandal mõnusad saepurulaigud. See oli nädalavahetusest jäänud segadus, sest ateljee sai endale uue spetsiaalselt masinatele mõeldud laua!

Nüüd on vist natukeseks ajaks rahu enam-vähem majas. Kui keegi muidugi teab, kust saaksin soodsalt 5 mõnusat tooli (masinate taha), siis andke märku! Olen nõus ise värvima ja putitama ka. Ja ühte kummutit tahaks ka – asjad mahuvad küll ära, kuid kummut on praktilisem, kui praegused hoiustamisvariandid. Noh ja eks mul mõtteid, mis veel võiks olla on alati…

Igatahes asusin esmaspäeva hommikul usinalt koristama – pesema, asju enda kohale tõstma ja poole tööhoo pealt tuli välja ka päike. Oi, kui ilus siin hommikuti on. Aknad olid samuti härmas ja seintele tekkis ilus jäämuster. Vaatasin äsja valmis saanud ateljee õmbluskooli poolt ja täitsa mõnus tunne tuli. Vaikselt hakkab ruum võtma sellist ilmet, mille sarnaseid pilte ma veel 5-6 aastat tagasi välismaistest blogidest vaatasin. Äge!

Loodan, et nüüd tekib vaikselt ka rohkem hetki näiteks mõne laheda blogpostituse genereerimiseks või uue töötoa välja mõtlemiseks (kui Sul on idee, mida sooviks õppida, anna teada). Ja vahelduseks tahaks endale või perele ka midagi õmmelda ning uusi masinaid ja tehnikaid katsetada – no sellist õmblusmõnulemist teha. Loodan, et ehk saan nädalavahetuselt mõne mõnusa kanga ka endale vahetada, millega inspiratsioon peale tuleb 🙂

Minu kangasahtlid on igatahes seoses nii Kangavahetuse kui ka minu jaoks äsjaavastatud KonMari meetodi (aitäh, Netflix) abil uue ilme saanud. Kangakorve kapis ma küll päris nii ilusti voltida ei suuda, aga ülevaade on nüüd siiski olemas. Viskasin välja ka palju kangaid, mida töötubades näidiste valmistamiseks kasutada saab ning osad võiks ka vahetuses ehk käiku minna. Ühtteist oleks veel tarvis sorteerida, sest eks seda nodi on ikka kogunenud ning igasugust nodi tegelikult siiski tarvis ei lähe. Ahjaa, kui keegi tahab kikilipsu (rosettlipsu, see nö eelseotud), siis neid kinnised on mul ka üle.

Hetkel on mul suurepärane võimalus (millest olen pikalt unistanud) jätkata oma mõttelõnga väikese jalutuskägu saatel üksi ja nii et mul ei ole kiire (no 2h on aega). Niisiis ma lähen ja mõtisklen, kuidas ühe kleidi kaelakaar võiks olla lahendatud, kust toole saada, kuidas Kangavahetuse üritust hästi läbi viia, milliseid töötube võiks veel teha jne.

Õmblemiseni ja kohtumiseni!