Suvi ja kübar käib kokku nagu niit ja nõel, eks? Kindlasti on poodides suur valik igasugu kübaraid ja muid mütse, aga päris enda oma ja täpselt sellise nagu ise soovid saab ikka ja jälle ise õmmeldes.
Minul käib see asi muidugi natuke äraspidi – tahaks kübarat? läheks poodi? ei viitsi. mul on ju üks äge kangas riiulis seismas. huvitav kuidas kübaraid tehakse? ei tea. uurin. katsetan. õmblen. kirun. saan valmis. kirjutan teilegi juhendi. digitaliseerin lõike. kirjutan blogi. annan sotsmeedias teada.
Vist ei ole kõige tavalisem mõttekäik peale hetke kuumal päeval, mil tunned, et pealagi kõrbeb.
Igatahes olen nüüd katsetanud ja uurinud seda kübaratrikki ja kui minu juhis nüüd ette võtta, siis ega seal midagi ülemäära keerulist ei ole. Sügavalt sisse ja välja hingata tasub vaid siis, kui oled ikka endale korraliku ja tugeva kübaraserva õmmelnud ning seda ringselt kübara külge õmbled. Seda tegin minagi pildil oleva kübaraga kaks korda, sest ma tugevdasin kübaraserva ikka mehiselt ära ja sellega tuli veidi võidelda.
Aga kübarast endast – täitsa tavaline kübar, aga voodriga ja on nii seest kui väljast ilus. Kübaraserva võid ju tegelikult oma soovi järgi ka laiemaks teha, et oleks eriti šikk (tahaks teist veel laiema servaga proovida). Võid lisaga pärast ilupaelu, midagi peale tikkida, teha erikangastest, peale joonistada (miks mitte teha valge kübar, millele kangamarkeritega peale joonistada), proovida taimedega trükkimist…mul tuli juba liiga palju omanäoliste kübarate ideid. Muuseas olen täheldanud, et mida omanäolisem on mõni ese, seda suurem potensiaal on selle saada Sinu lemmikesemeks ning seda vähem esemeid Sa tunned, et Sul on vaja. Parem üks ja väga hea, kui mitu niru varianti vastab minu meelest igati tõele.
Kuumadel ilmadel on minul see kübar aiatöödel asendamatu kaaslane!
Kui soovid endalegi sellist kübarat õmmelda, siis kübara lõike ja juhise leiad SIIT.
Õmblemiseni!
