Mõte, et see suur soe varsti üle läheb on täitsa hirmutav, sest ma naudin praegu täiel rinnal seda soojust ja värskeid salateid, maasikaid, mureleid ja tunnet, et midagi peale jäätise tegelikult sööma ei peakski. Eile öösel jalutasin oma uues kollases kleidis koju ning ei olnud tunnetki, et peaks mõne kardigani või jaki peale panema. Nii soe! Tunne nagu ei elakski Tallinnas.
Õmblemise koha pealt olen tegelikult vahepeal valmis saanud ühe redisain pluusi ning ühed viskoosist mõnusad avarad püksid, mille kohta Harri kilekad ütles – juu siis näevad sellised kergelt läikivad välja. Ahjaa, oma esimese hõlmikkleidi sain ka valmis. Hõlmikkleidi tegemine oli paras peavalu, sest seda tehes on õmbluste järjekord väga oluline. Korra juba keerasin sama lõiget kasutades kleidi nässu (oleks saanud tegelikult veel päästa, aga lõpuks ilmnes ka minu peamine rookie viga – kangas oli korralikult eeltöötlemata ja tõmbus töö käigus triikides korralikult kokku, Feil!). Nüüd aga võtsin eos Abakhani kangarestist õhukese, kerge ja seega ka soodsa kanga, millega katsetada ja sain valmis. Üks suurematsorti vea tegin aga ikkagi. Panin küll hirmsasti hoolsalt seda lõikekohast kanti esiosale, aga suutsin selle ikka veidi välja venitada. Olin täitsa teadlik, et see võimalus on megasuur ja tegin seda rahulikult ja laotasin ilusti laua peale ja tugevdasin, aga ikka pagan ei õnnestunud ideaalselt. Nüüd olengi juba nii kaugele jõudnud, et tegelikult teen täitsa ilusaid esemeid, aga tihti läheb mingi üks pisike detail ikka veidi nihu ja siis olen jälle jube pettunud, aga eks see käib asja juurde.
