Küllakutse ehk kangavahetuse üritus ehk aasta alguse suurpuhastus

Seekord tuleb lugu alustada õige kaugelt – kuskil ehk 7 aasta tagusest hetkest (ma loodan, et väga puusse ei pannud). See oli selline hetk kus minu vaidlematu lemmik õmblusblogi oli Esta “Kohustuslik tegevusvabadus” ja ilmselt tema ettevõtmisel kogunes Kalamaja päevade raames ühte hoovi väike seltskond õmblushuvilisi oma kraami vahetama.

Meid ei kogunenud väga palju, küll aga käis vilgas vahetustegevus ja mina sain vist küll enamus asju vahetatud. Seal kohtusin ka esimest korda Kadriga, kes nüüdseks on samuti õmblusalal palju targemaks saanud ja juba veebruaris tuleb laste trikotaažpükste õmblemist õpetama. Kadri juures ongi see lahe, et tema ilmselt oskab suurt osa sellest õmblusvaldkonnast, millest mina tean vähem või üldse mitte midagi (trikotaažtooted, lapitehnika jms).

Igatahes jäi toonane kohtumine ja ürituseformaat kripeldama ja nüüd omajagu aastaid hiljem otsustasin ka ise sellise ürituse korraldada. Suvel oleks seda kindlasti mõnus kasvõi mõnes pargis vabaõhuüritusena teha, kuid talvisel ajal on see hea võimalus kõiki huvilisi minu ateljeesse kangaid vahetama kutsuda!
Ürituse täpsema info leiad SIIT!

Eks ma pean oma blogi pikaajaliste lugejate ees natuke vabandama ka, et viimasel ajal olen palju väga hõiganud tulevaid üritusi ja koolitusi ning vähem on olnud õmblusalast sisu. Seda aga seetõttu, et olen südameasjaks võtnud oma ateljee/stuudio käima lükata ning seejuures lasta end ka natuke saatusel lükata ja vaadata, mis tuuled toovad. Veidi ootamatu on muidgi olnud, kui palju aega ja ressurssi võtab koolituste ja ürituste info edasi andmine, seega kui oled samasugune õmblusentusiast, siis oleksin väga tänulik, kui osaleksid töötubades ja kutsuksid ka sõbrannasid kaasa!

Hetkel võtab peale tavapärase klienditöö ja ürituste korraldamise väga palju aega ka ateljee parendamine.
Mis ma selle all mõtlen? Mul tuleb koguaeg ideid ja tekib ka vajadus midagi paremaks muuta. Hetkel organiseerin õmblusmasinatele pinda juurde (tuleb üks pikk soolikas eritellimusel laud) ja täna sain just hiiglasuure Karnaluksi paki, kus on erinevaid töövahendeid ja natuke niisama pudu. Lisaks armastan ma ka kirjalikke konspekte ning ka neid saab alati täiustada, ladusamaks muuta jne. Loodan, et Kangavahetuse ürituse ajaks on järjekordne parendusring juba peale tehtud.

Ideid on palju ja ma loodan, et vähemalt mõnedki neist ühtivad õmblusentusiastidega, kes sooviksid oma teadmisi täiendada! Kui Sul on ideid, mida võiks korraldada või tahaksid ise mõnda õpituba korraldada, kuid pole kohta kus, siis kirjuta. Ehk saame käed lüüa!

Õmblemiseni!

Kadri Kruusi kotimeisterdamise töötoast

Pimedal ja tuulisel neljapäeva õhtul viis minu tee mind Kadri Kruusi stuudiosse, mis tundus kõhedal õhtul nagu mõnus oaas. Sisse astudes sattusin avarasse esindussaali, kus oli mõnus soe ja kohe püüdsid pilku suured praktilised kotid, mis leidlikult stangele riputatud olid. Mõnus mahe muusika ja rahulik õhkkond oli just see, mida kiire päeva lõpus vajasin. Peagi tõi Kadri lauale ka erinevad nahad, millest kotte valmistama hakkasime ning mõte läks juba lendu. 

Järgmised tunnid läksid lennates. Sellise väikese koti juures tegelikult midagi keerulist ei ole, aga kuna ma ei olnud kunagi naha õmblemisega kokku puutunud, siis ei olnud mulle teada need mitmed olulised nüansid, milleta kott kindlasti nii kaunis välja ei näeks. Meisterdamisega paraku juba on nii, et mõni väike liigutus või tehnika võib lõpptulemusele palju juurde anda või hoopis kõik ära rikkuda. Seepärast ongi mul väga hea meel, et Kadri juures käisin, sest mina isiklikult sain nüüd palju targemaks. Teine asi, mis mulle tundub, kui nüüd viimasel paaril päeval internetist erinevaid käsitsi õmmeldud nahast aksessuaare ja kotte vaadanud olen on see, et nende lõiked on tihti oluliselt erinevad, kui tavalisel kangast õmmeldud kotil. See omakorda nõuab ka veidi erinevat lähenemist ning mõtlemist. Kui kangast õmblemisel saab nibin nabin oma väikesed täpsusevead ära peita või kuidagi klapitada, siis naha puhul tuntub mulle, et täpne väljalõikamine on ülioluline. Eks see ole ka kangast õmblemise puhul nii, aga kangaga annab tõepoolest kasvõi kuumniiske töötlemise kaudu mängida. Ka nahk venib ja eks ka naha venitamisega mängitakse, aga see on juba omaette ooper.

Mina tegin aga armsa ja lihtsa koti, mille tegemiseks valisin musta mõnusa iseloomuga naha, kuid protsessi käigus otsustasin selle pahupidi keerata. Siis jäi väljapoole hoopis mõnus sinakashall pehme pool. Sisse lisasin punasest nahast vahetasku, mis küljeltvaates lisab laheda üllatusefekti. 
Siin on kott juba vormi võtmas. Tarvis veel kokku õmmelda, lisada kaunistused ja kinnitused.

Enne kaunistamist tegin ka väikese testi ning panin oma elu esimese needi. Idee selge asusin juba koti kallale.
Natuke nokitsemist ja natuke mehelikku jõudu ja kott saigi valmis! 
Mina olen oma kotiga igati rahul ning kui enda oma valmis sain kiikasin ka, mida teised teevad. Lahe oli see, et kuigi lõiked olid kõigil sarnased, siis koti tulid igaühel hoopis erinevad, isegi kui värv oli sama, siis igaüks leidis just enda isikupära lisavad nüansid. Iga kott tuli tegija nägu ning enda kätega meisterdatud asja on ikka hoopis teine tunne kanda ning ma usun, et iga töötoas viibija kannab tulevikus meisterdatud kotti uhkusega. Mina küll kannan!
Tuleviku ideedeks surfasin natuke ka Pinterestis ringi ning leidsin vahvaid lihtsaid aksessuaare, mille tegemist võiks tulevikus täitsa proovida. Kes minu mõttelendu kiigata tahab, leiab boardi Siit!