Õpetus – Klošš seeliku õmblemine (lastele)

Ratasklošš seelikud on lahedad ja neil on vahel hellitusnimeks ka keeruseelik – seda ikka sellepärast, et nendega saab eriti vingelt keerutada. Ning mis meeldiks ühele plikatirtsule rohkem, kui uue uhke seelikuga keerutada? Võibolla ehk vaid uus lemmikloom?

Klošš seelikut võib teha mitmel erineval viisil, kuid toon siia ühe lihtsama ja kiirema variandi, mis on sobilik pigem laste klošš seeliku tegemisel (kasutan pesukummi ja see ei pruugi täiskasvanu mõõdus raskemat kangast üleval hoida). Põhimõte ja arvutusvalem jääb aga samaks.

Mida tarvis on?

  • Mõõdulinti
  • Vööümbermõõtu, puusaümbermõõtu, seeliku pikkuse mõõtu
  • Kangast – seelikupikkuse jagu ja natuke peale (see natuke peale on mõistlik enne kangapoodi tormamist valemi abil välja arvutada)
  • Pesukummi (pikoo äärega ehk pitsilise äärega) vööümbermõõdu jagu
  • Sobivat niiti
  • Tavalist õmblusmasinat
  • Kääre
  • Kriiti
  • Nööpnõelu
  • Aega – esmakordsel tegemisel arvesta umbes 3 tunniga

Arvutused

Esmalt arvutame, kuidas endale sobiv nö “auk” seeliku keskele saada. 
Klassikaline ratasklošši valem on 1/6 vööümbermõõtu -1cm. Meie teeme aga natuke teisiti, sest teeme seeliku ülevalt kummiga ning lähtun sellest, et teeme laste seeliku.

Seetõttu kasutan hoopis valemit 1/6 puusaümbermõõtu. Siis on kindel, et seelik ilusti selga läheb ning ülejäägi kroogime kummi abil ilusti kokku. 

Mina tegin päris pisikese seeliku kleenule tirtsule – nii umbes 80 suurus. 
Minu arvutus 52:6=8,6. Kuna algses valemis oli antud -1cm, siis võtsin aluseks 8cm.
Seeliku pikkuseks võtsin 28cm. Kuna kasutasin õhukesi kangaid, siis otsustasin teha kahekihilise seeliku – punane lindudega on viskoos, triibuline õhem puuvill. Lühema osa seelikupikkus on 22cm.

Töökäik

1.Triigi/auruta kangas läbi ning voldi neljaks

2. Märgi kriidiga kangale arvutusega saadud mõõt ning seeliku pikkus (vaata fotot)

Täpsema tulemuse saad, kui mõõdad kõiki mõõte nurgast alates.

3. Jäta vööjoonele õmblusvaru 1cm ja alläärde 1-1,5cm ning lõika välja!

4. Mina lõikasin mõlemad kihid kohe peale lõikust nägid need välja sellised:

Värskelt välja lõigatud

5. Nüüd laota seelik ilusti laiali lauale. Kui tegid samamoodi kahekihilise seeliku, siis õmble masinal kihid vööjoonest omavahel kokku. Kasuta abiks nööpnõelu.

Seeliku pinnalaotus
Abilised nööpnõelad!
Abiõmblusega kihid kokku

6. Nüüd mõõda välja pesukumm. See mõõt võiks olla paar cm lühem, kui vööümbermõõt. Venita ja vaata, kui palju Sinu kumm venib.
Pean tunnistama, et mina võtsin ühe korra kummi lahti, sest see sai liiga pikk – pesukumm venib päris hästi.

7. Ühenda kumm masinal üheks ringiks.

8. Jaota seeliku vööjoon ja kumm neljaks võrdseks osaks ning märgi need kohad nööpnõeltega

8. Aseta kumm seeliku paremale poole, pikooäär vaatab seeliku alläärt.

9. Aseta neljandikuks jagatud punktid kohakuti.

10. Õmble kumm sirgeks venitades seeliku külge pikooserva äärest (tavaliselt on seal väike joon näha, kus pikooserv lõpeb ja pehme karvane kummiosa algab – seal peakski õmblus olema). 

Proovi õmmelda nii, et susapusa serv jääb kummi taga peitu.

11. Nüüd õmble kummi teine õmblus, mille abil jääb kumm sisse püsima ning mis peitab selle nö susapusa serva ära. Vajadusel vaheta niite. Minul oli selleks õmbluseks pooli niit lilla ning üleval punane.

12. Keera kumm sisse ning õmble umbes 0,5cm kauguselt pikooservast (abiks on 0,5cm laiune presstald).

Õmblen sirgeks venitades 0,5cm kauguselt pikooservast.
Kumm õmmeldud!

13. Hurraa, seelik on peaaegu valmis!

14. Allääred – siin on kaks võimalust.

  1. Kui Sul on overlok, võid allääred overlokiga äärestada ning siis tagasi keerata ning läbi õmmelda.
  2. Mina aga kasutasin oma lemmikut – peenpalistust. See nõuab natuke näppude treenimist, kuid ei ole ülemäära raske.
 Peenpalistuse esimene õmblus
Õmblused võiksid seest vaadates üksteise peale jääda.

Peenpalistuse tarvis pane alläär masina alla ja keera jookvalt kangast masina alla nii peenikeselt, kui Sa oskad ja õmble nii servast, kui saad (2-3mm). Kui vahepeal läheb ära keeratud osa veidi laiemaks, siis saad selle pärast kääridega ühtlustada. Tee tervele seelikule ring peale ja triigi.

Seejärel keera uuesti see peenike palistus sisse ning õmble veel üks ring – triigi. Sinu peenike palistus ongi valmis!

Peenpalistus sobib just õhukeste ja langevate kangaste puhul. Kui teed seeliku paksemaks ja tugevamast kangast võib overloki variant mõistlikum olla.

Kui soovid veel lipsukesi, pitsi vms lisada – aga palun! Mina lisasin ette keskele väikese atlasspaelast lipsukese.

Valmis!

Loodan, et juhis on abiks ja nii mõnigi tantsutirts saab endale keerutamiseks uhke seeliku. 
Nagu ikka – kui on küsimusi ja unustasin millestki rääkida, siis kommentaarium on avatud!

Õmblemiseni!

Kohtumised ateljees ja Sõle raamatukogus

On aeg hüüda Hurraa! Hurraa!, sest ateljee on saanud parasjagu nii valmis, et siin on juba päris mõnus olla. Spurt tuli muidugi möödunud laupäeva toimunud mantli konstrueerimise töötoa auks teha. Teha ja sättida on siin veel ühtteist, aga töö tegemist saed ja tolm enam ei sega ning ka kohvimasin on paika sätitud (võtsingi just tassi).

Hommikupäike on siin eriti mõnus!

Mul on käinud juba ka mitmeid külalisi ning nende küsimuste peale tuli välja, et ma pole kogu selle virrvarri käigus õieti selgitanudki, et mida ma siis teen.

Mida Ruthi ateljees teha saab:

Olen avatud erinevatele pakkumistele ning kui keegi, kel on näiteks mõni vahva töötuba varnast võtta, kuid kohta läbiviimiseks pole saame samuti läbi rääkida.

Tulekul üritustel saab silma peal hoida ka aeg-ajalt SIIA kiigates!

Töötubaliste ootuses

Sõle raamatukogu Õmbluskool

Ka Sõle raamatukogu õmbluskooli kohtumised toimuvad suveni välja! Need on aga sellised vaba teemaga kohtumised, kus igaüks oma jänni jäänud kohapealt lükke edasi saab. Sinna saab registreeruda Sõle raamatukoguga ühendust võttes (sole@tln.lib.ee). 

Kohtumised toimuvad iga kuu kolmandal neljapäeval kell 17.00.
Tulevaste kohtumiste kuupäevadeks on:
20.detsember
17.jaanuar
21.veebruar
21.märts
18.aprill
16.mai

Need kohtumised on osalejatele täiesti tasuda, kuid vajalik on raamatukogu kaudu eelregistreerimine!

Kohtumiseni!

Softshelli õmblemine – küsimused, vastused

Õhus on tunda jäist sügist – ilmad on läinud jahedamaks ja tuulisemaks. Seepärast on ilmselt nii mõnelgi õmblejal järjekorda ootamas mõni softshell kangas või on joped ja kombed veel masinasoojad.

Pean tunnistama, et pigem traditsioonilist joont armastava rätsepana on softshell minu jaoks veidi kummaline materjal, aga paraku ka väga praktiline. Pean ka tunnistama, et minu enda softshell jope on ostetud poest kuna keerasin enda esimese softi katsetuse metsa.

Mis metsa läks? Peamiselt kolm asja:

  1. Ma ei osanud arvestada kanga jäiga olemusega – liikumisavarust võiks olla tavajakist rohkem.
  2. Üritasin mustrisse ajada mustrit, mis oli veidi viltu kangale trükitud ning mustri mitteühtivus ajas mind närvi (seepärast mulle nö odavama klassi kangad ei meeldi).
  3. Tunnistan, et olin laisk lõike kontrollimisel ning istuvus ei olnud hea (seljapikkus oli liiga pikk).

Loodan, et kellelegi ei tule üllatusena, et ka minul aegajalt uued asjad täitsa nässu lähevad. Nii on ja nii enda kui teiste kogemustest õpitakse. Seega kuna nüüd sügisel tekkis jälle vajadus softshelli järele tegin korralikku uurimistööd, mida jagan nüüd ka teiega!

Salapärane softshell, kuidas Sind õmmelda?

Kuigi softshell materjal on turul olnud juba päris mitu aastat oli internetist häid vihjeid selle õmblemiseks leida küllalt keeruline. Enamus vihjed mis leidsin olid sellised poolpidused ja minu visiooniga ei ühtinud. Pean tunnistama, et kõige rohkem kasulikku infot sain ma tööstuses tehtud softshellide uurimisel ning FB grupist õmblustuba, kus head inimesed on rohkelt oma kogemusi jaganud. Kuna nemad seal on oma kogemustega nii lahked olnud ning märkasin, et seal tekib ka palju korduvaid küsimusi, siis otsustasin enda tähelepanekud ja sealse tarkuse ühendada ühte postitusse. Loodan, et sellest on sügistalvisel perioodil softshelli õmblemisel abiks.

Enamlevinud küsimused softshellist ja vastused

  1. Mis on softshell?
    • Softshell on vee- ja tuulekindel hingav materjal, mis enamasti koosneb kolmest kihist. Peal on vetthülgav sile kiht, vahekiht (membraan) ning sees pehme fliisikiht. 
  2. Mis on soft ja hard softshell? /Siin võite mind parandada
    • Mina olen aru saanud, et soft ja hard tähistab milline on fliisikiht kangal. Hard on lühem ja siledam, soft pikem ja karvasem.
  3. Kust softshelli osta?
  4. Mis nõelaga õmmelda, et masin pisteid vahele ei jätaks?
    • Pean tunnistama, et minu tööstusmasin õmbleb softi vabalt. Küll aga olen aru saanud, et paljudel kodumasinate kasutajatel on softshelli õmblemiseks kindlasti tarvis värsket Microtex nõela. Soovitati klassikalist 80 nõelasuurust. Kindlasti eelistada Schmetz’i Organile. Kui Karnaluksis on tihti vaid need kehvema kvaliteediga Organid alles, siis tuleb lihtsalt Marevik’ist läbi astuda.
  5. Kust softshellile lõikeid saada?
    • Ilmselt kasutab suur osa laste softshellide õmblemiseks Ottobre lõikeid. Vanemaid Ottobresid võib leida nii raamatukogudest ning ostusoovi korral RiiMeTexist. Kindlasti tuleb jälgida, millisele materjalile lõige on mõeldud. Kui lõige on mõeldud tavalisele trikotaažile, siis tasub ilmselt võtta softshelli õmblemiseks number suurem lõige ning kindlasti mõõdud üle kontrollida. Softshell on olulisel jäigem kui tavaline trikotaaž ning mõeldud ju ka üleriideks. Juba liikuva lapse kombele võiks kaaluda jalgevahe kiilu lisamist.
    • Täiskasvanutele kasutatakse tihti Jalie lõikeid
  6. Kui palju materjali kulub?
    • Loomulikult oleneb materjalikulu õmmeldavast rõivast ning ka sellest, kas kangas on mustriga. Kui on mustriga kangas ja soovid mustrit kokku ajada tuleb vaadata mustri suurust. Samuti võib kangas olla mustri ja suunaga, mis tähendab, et pead kõik tükid ühtepidi välja lõikama. Kui kangas ei ole mustriga või sa ei soovi seda mustrit jälgida, siis täiskasvanule piisab üldjuhul ühest pikkusest + varruka pikkusest (+ kapuuts). Allameetri mehed saavad üldiselt ühe kombepikkusega hakkama.
  7. Kas ma võin nööpnõelu kasutada või traageldada?
    • Traageldada softshelli pole ehk erilist mõtet, sest see on nii jäik ja üleliigsed nõelaaugud veekindlas materjalis ei ole eriti hea mõte. Küll aga on nõelaaugud õmblusvarudes minu meelest täitsa okei. Ehk siis kui soovid kasutada nööpnõelte abi, siis õmblusvarude sees – vabalt. Paljud kasutavad ka paberiklambreid.
  8. Kuidas ma kangast detailid välja lõikan, kui nööpnõelu ei tohi kasutada?
  9. Kuidas ma õmblused veekindlaks saan, kas teipida on vaja?
    • See paistab olevat teema, kus igaühel on oma arvamus. Öeldakse, et korralikel tööstuse softshellidel on ikka õmblused teibitud – absoluutselt, tööstuses ongi teised võimalused ja keegi meist ei suuda ega saa kodus a’la HellyHanseni purjetamisjopet valmistada. Kodus softshelli õmmeldes piisab ilmselt aga mahateppimisest, mida sellise jäiga materjali puhul niikuinii tegema peab. 
  10. Millised õmblusvarud ma jätma pean?
    • See oleneb sellest, millised õmblused kavatsed teha ning kui kindel Sa oled, et kuskilt järgi laskma ei pea. Softi puhul muidugi see järgi laskmine eriti ei toimi, sest kangale jäävad augud sisse. 1cm õmblusvaru peaks toimima. Hiljem näitan ka kahte viisi, kuida minu meelest oleks kena softshelli kokku õmmelda.
  11. Millele ma veel mõtlema peaksin üleriiet õmmeldes?
    • Soovitan vaadata juba valmis üleriideid, millised lõiked, detailid neil on ning selgita välja, mis Sulle meeldib. Ära unusta helkureid, lukuotsa kaitset (lukule tuuletõkke riba, üldiselt tehakse nt kummikandiga kanditud ühekordsest softshelli ribast), riputustrippi. Soovi korral võid krapsakama lapse kombel põlved ja tagumiku impregneerkangaga katta. 
    • Mõelge ka sellele, et üleriie võimalusel hingaks – leian, et ei ole mõtet softshellile veel voodrit sisse õmmelda (olen näinud nt minky voodriga softshelle, minky teatavasti ei hinga). Seepärast on ka softshell tänuväärne, et see on vee ja tuulekindel ning siiski võrdlemisi hingav. Kihiline riietus on nii või naa mõistlikum.
  12. Miks lasteaialapse kapuutsile trukke vaja on?
    • Ohtuse mõttes peavad lasteaialapse jope, kombe kapuutsid olema trukkidega eemaldatavad (rippuma jäädes lämbumisoht). Jah, see on veidi tüütum teostada, kui lihtsalt kapuuts külge vurada, aga see ei ole midagi üli keerulist ning ohutus ennekõike. Trukke saab näiteks Rivetist või siis Karnaluksist Prym trukkide komplekte.
  13. Kuidas sääre- ja varrukaotsi viimistleda? Variante on mitmeid.
    • Täiskasvanutel on klassikaline kasutada kummikanti. Head laiemat kummikanti saab näiteks RiiMeTex’ist.
    • Väiksematel lastel, kes kasvavad pikkusesse kiirelt ning veel porilombis ringi ei hüppa on mõistlik teha soonikuga pikendatavad varruka- ja sääreotsad.
    • Samuti võib kasutada kummi, mis overlokiga varruka külge läheb, see sisse keerata, läbi õmmelda.
    • Vahel lihtsalt overdatakse ja keeratakse tagasi, tepitakse.
    • Laste kombede puhul võib teha ka nt sääre ja varrukaotsad nimelt eraldi tükkidest (kombineerida nt mustrit ja ühevärvilist). Kui laps kasvab pigem pikkusesse kui laiusesse ja kehaosa pikkus laseb, saab sääre ja varrukaotsa tükid uued ja pikemad lõigata ning asendada. Siis ei pea päris uut kombet õmblema.
  14. Miks softshelli teppima peab?
    • Teppima ehk õmblused maha õmblema peab sellepärast, et softshell ei ole triigitav/pressitav materjal. Kui õmblused teppimata jätta näeb toode välja nagu üks ümar ebamäärane asi. Teppimine annab tootele ilusa, konkreetse ja professionaalse väljanägemise.
  15. Kuhu poole ma teppima peaksin?
    • Tavaliselt tepitakse otsa õmmeldud varruka puhul varrukas kehaosa poole, raglaani puhul varruka poole. Kapuuts keskmise siilu poole. Õlaõmblus ja külg seljapoole.
    • Mina ütleks aga, et tee nii nagu Sulle meeldib (va otsa õmmeldud varruka teping). 
  16. Aga need varruka ja sääreotsad on teppimiseks ju nii kitsad!
    • Täiesti nõus! Täiskasvanute jopedel ongi tavaliselt õmmeldud esmalt varrukas külge, see tepitud ning seejärel külg ning varrukaalune õmblus koos ühe jutiga õmmeldud ning see jäetakse teppimata.
    • Lasteriietel on aga väikese ebamugavustundega siiski võimalik teatud suurusnumbrini kõiki õmbluseid teppida. Selleks tuleb näiteks varrukas keerata pahematpidi, kuid teppida paremalt poolt. Ehk siis õmbled nö sisse pugedes varruka otsani välja. Jah, see on paras nükerdamine, aga parim võimalik viis. Säärtega samamoodi.
  17. Mul on ikka veel küsimusi, kust ma vastused saan?
    • Ole hea ja jäta oma küsimus, kommentaar siia postituse alla. Leiame koos vastused!

Kuidas võiks teostada softshelli ühendusõmblused?

Oma “uurimustöö” tulemusena jõudsin mina kahe eelistatud variandini. Loomulikult on variante rohkem, aga mulle isiklikult meeldivad need kaks kõige rohkem.

  1. Klassikaline variant, kus õmblusvaru on 1cm. Õmbled tavamasinal 1cm kauguselt detaili kokku, seejärel äärestad kokku ning tepid tavamasinal 0,5cm kauguselt õmbluse maha. Kuna kangas on paksem läheb paar millimeetrit “kaotsi” ka keeramisse pööramisse.
  2. Kanditud variant, kus õmblusvaru on 0,7cm. Kandi värviks tasuks valida sarnane toon nagu materjali parem pool on. Siis saab kasutada sama värvi niiti. Õmbled tavamasinal detailid kokku, kuid lisad kohe õmblusesse ka kandi. Seejärel keerad kandi õmblusvarude alla ning tepid. Teping jääb lõikeservade kõrvale. 
Esimene variant, overlokiga – samm 1, samm2
Teine variant, kandiga – samm 1, samm 2

Minu uurimustöö lõpptulemus

Minu uurimuse lõpptulemine valmis üks pisike softshell jope ja ka kombekas, millel veel kapuuts kokku õmblemata. Aga kuna kombe kapuuts on trukkidega eemaldatav, siis kombe ripub juba kapis ning on kasutusvalmis. Küll ma selle kapuutsi ka valmis teen.

Jope sai korraliku kasvuvaruga ning varrukaotsad on hetkel sisse keeratud.

Kombel õmblesin enamus õmblused esimese, klassikalise overlokiga variandi järgi. Jope sai aga igatepidi kanditud. Pean tunnistama, et kuna softshell on veidi paksem materjal, siis kantides jäid osad tepingud veidi looklema, kuid seda märkan ilmselt ainult mina. Seepärast soovitan algajal pigem overloki ja mahateppimise varianti – see on lihtsam. Ilu pärast tasub muidugi kantimise poole püüelda. Samuti lisasin jopele helkuridetaili (üks on veel puudu, sest materjal sai otsa).

Kanditud softshell jope
Varrukas sai samuti kanditud ja tepitud
Servad kanditud laiema kummikandiga
Kangad ja kummikant RiiMeTexist

Pean tunnistama, et kui suure osa hobiõmblejate jaoks on softshelli õmblemine meeldivalt mõnus, siis mina õmbleksin parema meelega villast jakki või mantlit, kui softshelli. Igaühele oma. Lõpetuseks pean ütlema siiski julgustavad sõnad, sest rahva enamhääletusel oleks softshelli õmblemine siiski pigem mõnus kui ülemäära keeruline. Niisiis, kui leiad end järjekordselt ohhetamast, kui kallis on poes mõni softshelli toode, siis tasub kaaluda ise õmblemist! Eriti suur tuleb hinnavahe, kui vaadata väikeste inimeste jopesid.

Kui Sul tekkis veel mõni küsimus, mõte või idee, siis kirjuta julgelt kommentaarides! Las uurimus jätkub, sest kindlasti on veel paljutki softshelli õmblemise juures, millest ma ei kirjutanud või millest mul veel õrna aimugi pole. Jagame teadmisi!

Peenvärk ehk värske tikkimise fänn

Oh, kui hea, et on kevad tulemas ja aina rohkem valgust on igas päevas! Eriti tore on see seepärast, et olen avastanud, et minu tikkimiskirg aina kasvab. Siiamaani imestan, kuidas mulle küll selline miniatuurne nokitsemine meeldida võib, aga nii see on.

Tikkimisega ongi selline lugu, et ega mulle see kunagi eriti istunud ei ole. Eks kooliajast oli meelest ristpistetikand ja võibolla mingi muu näpuharjutus, mis kuidagi välja tulla ei tahtnud. Aasta tagasi surfasin aga internetiavarustes ja sain hakkama esimese pärltikandis prossiga – selline lihtsamat sorti, aga valmis ta ta sain. Hulgi hiljem tikkisin linnujakile linnud kirudes, et kuhu kõik mu käsinõelad muudkui kaovad (eks ikka nööpnõelte vahele). Siis võtsin otsustava sammu ja hakkasin enda meelest hirmilusat nõelapatja tikkima, aga no mitte kui midagi ei tulnud välja. See oligi hetk, millest ka linnujaki juures kirjutasin, kus panin ennast tikkimiskursusele kirja.

Kursus oli lühike, ent sain väga palju targemaks. Sain nii nippe ja trikke kui ka baasteadmised Härrasmehest nimega Kalle, kellest ma enne suurt või noh, üldse mitte midagi ei teadnud. Samuti ei olnud ma kunagi varem peenvillase lõngaga mitte kui midagi tikkinud. Sain ka selle kogemuse kätte ning tõdesin, et kummalisel kombel on mulle meelepärasem ja sobivam siidist õmblusniidiga (nr120) tikkimine, kui peenvillase lõngaga, mis kõigi eelduste kohaselt peaks lihtsam olema. Võta siis näpust.

Kuna koolitusel sai mulle selgeks, et nokitsemine on ikka minu teema ja jutuks tuli ka selline põnev asi nagu kuldtikand, siis hakkasin selle kohta uurima. Enne suve algust peaks ka selle kohane koolitus tulema, kuhu kindlasti minna soovin, aga ega ma nii kaua ju oodata ei suuda. Seepärast tellisin endale kuldtikandi komplekti, et saaksin juba neid hoopis isemoodi materjale katsuda ja proovida.

Komplektiks valisin kuningsinisel dupioni siidil kiili. Materjalid olid minu jaoks üsna võõrad, eriti metallikniit ja selline metallist tihe “nagu telefonijuhe” traat, mille inglise keelne nimetus on pearl purl. Selle õigesse mõõtu lõikamine ja õigele kujule mudimine, ilma seda vigastamata, oli natuke tülikas. Üldiselt oli see aga päris mõnus projekt, mis veel päris lõppenud ei ole, sest nüüd pean välja mõtlema, mis selle tükiga pihta hakata.

Töö käigus improviseerisin endale ka tikkimisnurga. Kuna õmblustöö on päris suurt ala vajav ning on mul kodust ammu välja kolitud, siis tikkimine on ideaalne nokitsemine, mis koju ka ära mahub. Tikkimisnurgaks sai mul hirmlai aknalaud, koos väikese lauakesega, millele raamihoidja kruvitud. Seda saan vajadusel kogu kraamiga ka näiteks diivanile tõsta, kus mul hilisõhtusteks tikkimisteks ka suurepärane lamp on. Tegelikult eelistan siiski päevavalgust, kuid alati ei ole päeval aega tikkimisega tegeleda. Lisaks tekitasin endale lauale ka pärlite jms pudi hoidmiseks sametiga aluse. Ehk siis kinnitasin puitklotsile lihtsalt sameti, alla ka kanga ning pits serva. Täitsa töökorras ja asendamatu alus sai. Muidu veeres see pisike pudipadi mööda elamist ringi, aga sameti peal püsib kenasti paigal.

Siin on raamil peaaegu lõpetatud töö. Jäänud on veel viimased sammud.

Selles suures tikkimistuhinas olen mõelnud palju ka tikitud kikilipsude peale. Hetkel olen endale lubanud, et teen mõned oma ideed teoks ja pildistan üles. Eks näis, mis neist saab ning kas keegi neid ka kanda sooviks. Ka töömaht on neil ju oluliselt suurem, kui lihtsalt õmmeldud lipsudel. Esimene pääsukesega kikilips ja viljapeadega lips on aga valmis saanud ning ootavad uusi omanikke.

Uute tikkimiste ja õmblemisteni!

Kuidas linnud endale jaki said…

Lõpuks ometi sai valmis oma pool aastat tagasi alustatud jakk. Mõne asjaga lihtsalt läheb kaua aega – olgu põhjuseks siis ajaline mõõde, disaini muutumine või lihtsalt mõttepaus. Selle jaki puhul on tõesed kõik eeltoodud põhjused.

Jaki kangas jõudis minuni juba möödunud aasta aprilli kuus. Tegu on üsna paksu kangaga, mis ideaalis pigem mantliks sobiks. Kuna aga tegu oli defektiga rulli lõpuga, siis mantlit välja sellest ei tulnud. Ka defekt sai muudetud hoopis efektiks vööjoonel – võibki öelda, et see efekt oli esimene idee, mis selle kangaga üldse tuli.

Teiseks sündisid linnud, mis nüüd taskuid kaunistavad. Need tikkisin käsitsi kollasele vildile ning olen oma üllatuseks avastanud, et säärane miniatuurne tikkimine mulle täitsa meeldib. Peale neid linnukesi olen veel veidi pärleid jms tikkinud ning kuna tikkimist ma õppinud ei ole vaid lähtun pigem oma loogikast ja sisetundest otsustasin ennast ka veebruaris algavale lühikursusele kirja panna. Loodan, et saan sealt uusi nippe ja paremaid töövõtteid, mida rõivakaunistusel kasutada.

Kui taskud valmis oli endiselt ebaselge, milline see jakk siis ikkagi tuleb ja kuidagi üle kivide ja kändude sai see püstise sallkraega. Dilemma oligi selles, et kangas on päris paks ning korraliku iseloomuga ning igavat asja teha ei tahaks. Samas ei saa ka üle pingutada. Lõpuks said jaki esikinniseks ka hoopis haagid ning ideaalne oleks seda kanda ülerõivana, all aktsenti andmas suur siidsall.

Sees on jakil kollane mustriline siidvooder ning voodriserva ei saanud kohe kuidagi kanti panemata jätta – seekord mitte.

Tõsiasi on, et eks hea asjaga lähebki aega ning kiirustades ei pruugi kohe mistkit välja tulla. Kuna tegu ei ole ka kiirmoega vaid läheb pigem eneseväljenduse rõivaeseme kategooriasse, siis püsib see kapis ehk hea mitu aastat, kaob siis jälle ning tuleb tagasi. Seega on panustatud aeg ja raha igati mõistlikult. Nüüd jääb jakk aga ilmselt kevadet ootama.

Kes natuke rõivaste pikaajalisusest veel lugeda tahab, siis tuli mul meelde hiljutine Bloombergi artikkel, mis ennustas, et rõivaste pikaealisus (hinnasildil rõiva eluiga ennustav märge) ning nendele antav garantii võiks olla tulevik.

Ahjaa, see vinge kangas on pärit TrendTekstiilist, vooder aga ootas oma aega juba kangasahtlis.