Tagasivaade ERKI Moeshow’le

Nüüd kus käsil kollektsiooni kleitide pesemine on ehk paras aeg möödunud laupäevale tagasi vaadata. Oli üks hull ning proovile panev päev ning hoopis teistlaadne ERKI kui möödunud aastal. Küllap on teada, et moemaailmas ning moeshow’del tuleb alati ette ootamatuseid ning neid oli mul üksjagu ning närvipinget ja pöidlahoidmist oma übertublidele modellidele ikka kamaluga!

Mul on ülimalt hea meel, et sain ERKI’l osaleda ka mitte vaatajana vaid disainerina – nii nägin kõige ehedamas võtmes sellise suurürituse telgitaguseid ning sain ka ise panustada. Teisalt oli väga põnev ka teiste loomingut lähedalt vaadata ja uurida, vanade tuttavatega juttu vesta ja lasta oma närve viimase piirini pingule tõmmata. Tänaseks olen juba veidi puhata saanud ning valmistun laupäeval toimuvaks ERKI Pop-Up poeks, mis toimub juba sel laupäeval 30.mail Kristiine Keskuse aatriumis. Astuge läbi, räägime juttu 🙂

Puhkamise ja ERKI kõrvalt olen juba teist nädalat ka ateljees rakkes ning õmblen neidudele lõpukleite. Kui varasematel aastatel on koju tulles tunne, et issand nii palju on õmmelda ja teha, siis nüüd koju tulles on kohe palju rahulikum tunne, sest olen juba terve päeva saanud õmblemisega sisustada. Aega oleks justkui üle, kuid tegelikult on endagi jaoks mitmed kangad ja ideed juba varuks ning ootavad teostamist. Küll aga ei taha ma rahmeldama hakata vaid panen prioriteedid paika, sest saabuv suvi on ju ometi puhkamiseks!

erki_02

Foto tegi minu kollektsiooni imekift meikar Sigrid Jaanus.

IMG_4361_erki

IMG_4368_erki

Fotod: Dimitri Korobtsov

Kollektsiooni “City Slap” fotoshoot!

Paar nädalat tagasi, käreda tuulekülma käes pildistasime vaprate modellidega üles osa minu “City Slap” kollekstioonist. Fotograafiks ülimalt kift ja loominguline Carol-Liis Metsla ning meigi ja juuste eest hoolitses Elis Niils.
Minu hullult vinged ja tublid modellid on Rita Ratušnaja, Gerli Veeleid ja Mirell Mühlberg!
Elisi abiga muundusid minu naerusuised modellid jõulisteks naisteks ning Carol-Liisi kaamera ees said kleidid tuules jäädvustatud.
Kogu kollektsiooni saab näha juba 23ndal mail ERKI Moeshow’l!

 

 

Kollektsiooni “City Slap” backstage

Nonii, nonii, MoeP.A.R.K.il käidud ja aeg on hetkeks laupäevale tagasi vaadata ning siis juba kollektsiooni esitlemisega edasi minna! Mul on väga hea meel, et kõik sujus võrdlemisi rahulikult ning sain kogeda vaid nö klassikalist demmi paanikat ehk siis reede pärastlõunal sain teada, et üks modellidest on haigestunud. Siiski suutsin reede õhtul leida asenduse ning armas Helena, kel oli laupäeval sünnipäev aitas hädast välja. Suur, suur aitäh talle veelkord!

Ühtki nö. ametlikku tunnustust ma MoeP.A.R.K.ilt ei saanud, küll aga sain palju positiivset tagasisidet ning mitmed käisid uudistamas, kuidas need seelikud ikka nii kohevad on ning millest lipsud tehtud on. Samuti märgati õmblustöö kvaliteeti, mille taset püüdsin väärikalt kõrgel hoida. Mul on väga hea meel, et minu kollektsioon tekitas mitmetes naistes tunde, et neid kleite tahaks küll proovida ning kanda. See ongi minu eesmärk rätsepatöö armastajana! Fakt on see, et erilist moehulluse täideviijat minus ei ole ning armastan pigem praktilisi ning kantavaid rõivaid. Minu kollektsiooni puhul ongi asjad seatud nii, et kui komplektilt ära võtta alusseelik, krae, mansetid ning suur slehv saab sellest täiesti igapäevaselt kantav praktiline kleit. Soovi korral saab aga vürtsi lisada.

MoeP.A.R.K. oli minu jaoks suurepärane kogemus ning õppetund. Kuna minu jaoks oli see esmakordne kogemus, siis alustasin tegelikult täiesti nullist. Mul olid joonised, ideed, mis tuli valmis teha, leida modellid, juuksurid, meik, kingad, transport jne. Eile tekkis korraks lausa selline kõikvõimas tunne õmbluskiiruse suhtes, et 7 nädala jooksul õmmelda 6 kleiti pluss vidinad pluss korraldus ei olegi nii hull. Tegelikult õmblesin isegi 7 kleiti, sest see vintage kleit on ka praktiliselt valmis ja ühed püksid lõikasin ka välja 🙂 Koolitööna valmis selle perioodi jooksul vest ja kannaga kraega, mansettidega nööbitav pluus. Natuke on õigust end “almightyna” tunda.

Nüüd aga jagan üht väikest backstage videot ning tänan sellega kõiki abistajaid, kogu meeskonda!
Meik – Triin Lepp // Juuksed – Laura Jõers, Kadi Ojapalu // Modellid – Marit Aas, Helena Jõers, Mirell Mühlberg, Rita Ratušnaja, Gerli Veeleid, Grete Veeleid. Te olite lihtsalt super armsad ja toredad. Teine kordki!

 

Backstage pilte võib leida minu FB lehelt! Nüüd aga tuleb hoolitseda selle eest, et kleidi lihtsalt stangele rippuma ei jääks! Kel mõtteid, ideid, soove, andke mulle julgelt märku!

 

Kollektsioon numero uno!

Juba Ülehomme jõuab lavale minu esimene kollektsioon! Ütlen ausalt, ma ei ole hetkel närvis, sest see ei tundu üldse reaalne. Veel aasta tagasi ei oleks ma eales arvanud, et nüüd kollektsiooni õmblema asun ning sellega ka võistlema lähen. Uskumatu.

Veel uskumatum on aga need inimesed, kes mind on aidanud ja mulle appi tulnud – lähedased, klassikaaslased, õpejatad, modellid, meikar, juuksurid. Juba ette suured tänud! Ma olen hetkel üsna hämmeldunud, kui palju abivalmidust ma kogu selle protsessi juures olen kohanud. Super, super!
Kõigest lähemalt räägin aga juba tagasivaatavalt uuel nädalal. Seniks aga kutsun kõiki laupäeval, emakeelepäeval, Eestimaa südamesse Paidesse MoeP.A.R.K.’ile! Show algab kell 17.00!

Esimese kollektsiooni algus

Kes minu tegemisi Facebookis jälgivad on ehk silmanud, et on puhumas uued tuuled. Nimelt sain ma ootamatult edasi MoeP.A.R.K.i finaali, mis omakorda tähendab, et olen töötamas oma esimese kollektsiooni kallal. See oli minu jaoks tõepoolest suur, suur üllatus ning kuni enda nime finaali pääsejate nimekirjas nägemiseni ma sellest üldse ei mõelnudki. Panin lihtsalt kavandid posti ja nii ta jäi. Nüüd on aga aeg tegudeks.

Edasipääsust sain teada reedel ning nüüd on olnud aega paar päeva asjade üle mõelda ja planeerida. Kavandid sain kiirelt paika, kuid eks mitmed detailid muutuvad kindlasti ka töö käigus, tänagi tuli veel päris häid mõtteid, kuidas asju tehnoloogiliselt lahendada. Tunnen end veidi nagu kuskil välismaa tõsielusarjas, sest 7 nädalaga kooli kõrvalt kollektsioon valmis teha tundub üsna, khõmm, karm. Samas olen ma teada tuntud ülemõtleja. Täna õhtuks olen juba veidi rahunenud ja seadnud endale juba esimesed eesmärgid ning mõelnud ühtteist läbi. Plaanimajandus rahustab mind 🙂

Püüan ka siia veidi asjade arengust postitada ning samuti püüan blogi mitte unarusse jätta. Õnneks on mul mitmed asjad juba valmis, mis vajavad vaid üles pildistamist (see võib muidugi ka kummaliselt raskeks osutuda, eks blogijad teavad seda omast käest). Väga tahaksin näidata juba nädalavahetusel viimase lihvi saanud esimesi pükse, mille lõike ka ise konstrueerisin. Selle üle olen ma päris uhke, et olen suuteline juba nullist midagi valmistama. Pean siiski tõdema, et näitasin enne välja lõikamist lõike õpetajale ette ning natuke parandusi tuli teha, kuid õnneks mitte drastiliselt. Igatahes, soovin need peagi pilti saada.

Täna alustasin aga kollektsiooni tarbeks lõigete konstrueerimisega ning alustasin põhilõike paikapanekust. Sedagi on vaja veel sättida, aga siis saab juba modelleerimisega jätkata ning ehk varsti isegi käärid kangasse lüüa. Aeg tiksub!

 

Ahjaa, praegusel segasel ajal on ka üks lugu, mis mu tuju alati kergitab ja energiat annab. Lihtsalt pean seda jagama. Eriti mõnusad trummid ja refrääni alguses see brassssss….. Tühja see sõnum, aga loo vaib on nii mõnus. Aga sõnumi poolest Porter’i Musical Genocide of course!