Meriinokangast õmblemise eripärad – maika õmblemine

Meriinost õmblemine on viimastel aastatel kõvasti populaarsust kogunud – ja täisti õigustatult. Meriinorõivad võiksid olla igaühe riidekapis, kes just 12 kuud aastas väga suviselt ei ela. Miks?

Nimelt on meriinovillal palju häid omadusi:

• Meriino on naturaalne villane kangas, mis hingab ja suudab kehatemperatuuriga kohanduda.
• Meriinovill imab niiskust ehk hoiab naha kuivana.
• Antibakteriaalne – meriino lukustab lõhnu ning meriinot ei pea liiga tihti pesema.
• Meriino lamba vill on pehmem, kui tavaline lambavill, millega harjunud oleme. Kuigi ka meriinovillakangaste puhul tasub tähele panna, kas tegu on esimese või teise kihi meriinoga. Ehk siis esimene kiht on eriti pehme ja vahel ka meriino ja siidi segu ning teine kiht võib olla juba veidi paksem kangas ning ka veidi karedam.

Igati vägev kangas – kes meriinolammaste kohta rohkem lugeda soovib saab seda teha SIIT.

Viimastel aastatel on seda ka aina rohkem müügile tulnud. Meriinokangaid on saadaval erineva koe ja paksusega. On ühevärvilisi õhemaid u180g m2(soe pesu, voodriks), ühevärvilisi paksemaid u 220g m2(pluusid, soe pesu, kampsunid, kleidid) ning ka mustrilisi interlok kangaid u220g m2 (soe pesu, kampsunid). Enamus meriinod on nö tavalise kanga kujul, kuid on ka torusid, millest saab endal hõlpsalt torusalli teha või siis ka näiteks sooja pesu nagu mina siin postituses näitama hakkan.

Nimelt olen ise suur meriinoarmastaja alates sellest hetkest, kui minust sai lapsekandja (beebi lapsekandmiskotis kõhul) ning kuidagi oli vaja meie vahel tekkivat soojust reguleerida – siis leidsingi endale meriinosärgi ning lapsele meriinobodid. Sellest hetkest alates kahjuks ei suuda ma ka enam eriti polüestrist riideid kanda, mis on oma olemuselt külmad (tegelikult ajavad ka higistama, aga mind õnneks mitte).

Niisiis, et kanda siiski erinevaid riideid, aga et ikka mõnus olla oleks õmblesin endale lihtsa vaevaga ühe meriinomaika. Kuna olen pisike (rinnaümbermõõt 84cm), siis sain selle jaoks lausa meriinotoru kasutada. Meriinotoru kulus 70cm ehk siis kanga hinnaks oli 6.30€. See sobib mulle ideaalselt, sest villamaikade poe hinnad algavad kuskil 30€.

Mida minul õmblemiseks vaja läks?

• 70cm õhukest meriinotorukangast
• mõõdulinti
• nööpnõelu
• kääre
• niiti
• overlokmasinat
• kattemasinat

Kas ka Sina saad endale torust maika õmmelda? Meriinotoru venib üsna hästi ning kuna see täidab aluspesu eesmärki ja võib seega läbi paista võiks 20cm laiast torust saada ka umbes 90cm rinnaümbermõõduga. Kindlasti saab sel meetodil teha meriinomaikasid lastele!

1. Esmalt lõikasin maika ülemise osa umbes 20cm pikkuselt mõlemalt poolt katki – ehk tegin käeavad. Kuna venitame maikat selga pannes palju, siis nö sälkudest piisab!

2. Seejärel tuleb toru selga tõmmata, mõlemalt õlalt nööpnõelaga kinnitada ning märkida ära soovitud kaelakaar (nii eest kui tagant).

Nagu näha, siis kuigi käeaukudeks on ainult sälgud, siis käeaugukaar ei ole üldse õla lähedalgi. Nii, kaelakaar märgitud, võid maika seljast võtta.

3. Märgi kriidiga ilusti uued kaelakaarejooned. Samuti otsusta, kui laia õlga soovid. Minul jäi õlalaiuseks koos õmblusvarudega 4,5cm. Murra esidetail ja seljadetail pooleks ning lõika kaelakaared.

4. Kaelakaared on nüüd olemas – aeg on õmblema hakata. Esmalt õmblesin overlokiga õlaõmblused.

Meriino õmblemisel esineb aga eripärasid!

• Esimest eripära, mis meriinotrikotaažil on kasutame hetkel ära – meriinotrikotaaž on väga veniv! Seega kui teed näiteks mütsile meriinovoodrit, siis võid voodri julgelt number väiksema lõigata, sest muidu jääb meriino mütsi sees lihtslat lotendama.
• Kuna meriino venib korralikult ei tohi seda õmmeldes välja venitada, kuid samas tuleb säilitada õmblusel venivus. Meriinoga õmblemisel on viimane aeg endale selgeks teha, mis on overlok ja kattemasinal Differentsiaalsööde! Kuna selle maika puhul on eriti oluline, et katteõmblus veniks (kaelakaar ja alläär), siis sättisin nii piste lühemaks kui keerasin ka differentsiaali väiksema väärtuse peale.
• Meriinoga peab masina seadetega vahel mängima, et ilusat tulemust saada – kindlasti tee mõni proovilapp just selle meriinokangaga, mida õmblema hakkad!

5. Kui õlaõmblused on õmmeldud töötlesin kattemasinal käeaugukaared, kaelakaare ja allääre. Kuna piste pidi ikka korralikult venima jääma, keerasin pistepikkuse tavalisest lühemaks ning ka differentsiaali väiksema väärtuse peale.

Käeaukude ja kaelakaare palistamisel ma midagi ette ei märkinud, pressinud. Kuid ma nägin läbi kanga, kui palju ma olen ära keeranud ning hoidsin selle ühtlase. Samuti jälgisin, et kangaserv jookseks mööda seda presstalla nukki (nagu pildil). Muuseas, need kolm kriipsukest presstallal tähistavad nii overlokil kui kattemasinal nõelte positsioone (see teeb täpse töö lihtsamaks).

Allääre pressisin 2cm tagasi ning õmblesin samuti kattemasinal.

6. Maika ongi valmis. Täispikkuses näeb välja nagu pikk soolikas, kuid venib seljas ju laiusesse ning aja jooksul võtab natuke rohkem Sinu kehakuju.

Kui see sõna differentsiaalsööde tundub endiselt hirmus või segane, siis seletan selle pikemalt lahti kursusel “Overlok algajatele”.

Nagu ikka võib mulle teada anda, millistest õmblusteadmistest puudust tunnete ja püüan sellest siis blogida, video või lausa mõne kursuse teha 😉

Mõnusaid sooja pesu õmblemisi teile!