Läti disaini eri #Positivus

Tänaseks olen juba oma pehmes voodis tagasi ning jooksev soe vesi tundub endiselt luksus – ehk siis käisin ka mina Positivusel. Nagu ikka oli Positivus igati positiivne ning elamusrikas ning esimest korda jõudsin tutvuda ka Läti disainiga, mida telkides müügiks pakuti. Tegelikult läheb seal aeg nii kiirelt, et ega ma seekordki poleks peaaegu telkidesse tuulama jõudnud, aga festivalide külastajate seas jäid mulle nii mõnedki kiftid asjad silma ning see pani mind telkidesse kiikama. Nii mõnedki tegijad leidsin ka Etsy’st üles ning kolm tegijat, kellest rääkida soovin on mulle juba enne silma jäänud.

Suureks pilgupüüdjaks olid ZIBtextile retuusid. Tõsiselt ägedad – värvilised ja stiilsed. E-poest piilusin, et tegelikult on neil kõiksugu kraami veel, aga Positivusel jäid seljas silma just retuusid.

ZIBtextile

ZIBtexiles

Silma jäid ka Cemme särgid, millest üks Harriga ka koju tuli. Väga kiftid särgid just meestele. Näiteks see Riia kaardiga pirn on minu meelest väga äge.

Cemme shirts

Vallatust ja värvilisust oli veelgi – vahepeal ka Eesti oma siison.ee e-poes müügil olnud Ecattus (ehk Eduardo Cattus) oli ka Positivusel märgataval kohal. Naistel rohkem arbuuse ning meestel pingviine. Festivalipildis oli rohkem näha särke ja pusasid ning seepärast olin üllatunud, et neil on ka lahedaid väga erinevate lõigetega kleite, mida isegi selga paneks.

Eccatus

Eccatus

Juba varasemalt on minuni jõudnud info, et Läti neiud on hakkama saanud geniaalse ütleme siis jopega igaks elujuhtumiks. Lugu oli alguse saanud sellest, et saadaval ei olnud head jopet iga ilmaga rattaga ringi vuramiseks ning seeläbi sündis The Heroine Coat. Jope on läbinud pika tootearenduse ning on vaikselt juba kuulsust kogumas.

The Heroine Coat

Viimaseks ägedaks Läti leiuks, mis tegelikult juba ka Tallinnas Tali poes müügis leida võib on lihtne, loogiline ja äge Lickstarter. Tallinnas nägin müügil vaid S/M, M/L suuruseid, kuid veebipoes on suuruste ja ka kiisude valik veidi laiem. Absurdselt äge, ma ütleks.

Lickstarter

 

Et aga Positivuse fiilingut mitte kaotada, siis pean ütlema, et minu parimateks muusikaelamusteks jäid siiski Jack Garrat ning Lexsoul Dancemachine.

 

Asendamatud abivahendid – pressimispukid!

Ega naljalt öelda, et õmblemise juures on vahel õmblusekvaliteedist olulisem selle pressimine. Vahel õnnestub kerget õmblusviga pressides suurepäraselt parandada ning vahel võib ka ideaalse õmblustöö pressimisega täiesti ära rikkuda. Seepärast ongi superolulised pressimisel kasutatavad abivahendid. Otsisin enda pukke vaikselt üle aasta ning mitte kuskilt ei leidnud. Poodides on saadaval vaid metallpõhjaga tudisevad variandid, mis mulle üldse mokka mööda ei ole, sest need lähevad hirmus kuumaks ning jumal hoidku selle eest, kui need on veel metallvõrega, mida näiteks viskooskangale mustriks imelihtsalt triikida on võimalik.

Igatahes sai leitud lõpuks murele lahendus – tuttav puutöömeister oli heal meelel nõus tegema mulle imeilusad pukid. Ei mingit metalli, tudinat, kruvi või esteetilist inetust. Sain endale niisiis ilusad täispuidust pukid. Ainult katted pidin ise peale tegema, kuid see pole üldse keeruline. Korra mõtlesin, et ehk peaks peale otsima/ostma need spetsiaalmaterjalist katted, siis aga mõtlesin, et aastaid on hakkama saadud tavaliste naturaalsetest materjalidest katetega. Seega tegin ka mina oma pealse linasest kangast, mis peab kuumale hästi vastu küll. Katet ma klambritega kinni ei löönud vaid tegin kattele paelakanali. Kui nüüd peaks mingil hetkel selguma, et tahan sinna kas teist katet või sinna vahele seda spetsiaalset porolooni või mingi vahtkummi laadset materjali (täpselt ei tea veel, kus seda müüakse), siis saan alati kõike hõlpsalt muuta.

Rinnapukki, mis siin piltidelgi, kasutan ise kõige rohkem. See teeb triikimise/pressimise palju mugavamaks ning selle kumerusi on tegelikult õmblustööd palju tarvis.

Kui Sul tekkis tunne, et oleks ka puidust pressimispukki (kas rinna-, varruka- või kandipukki) tarvis, siis anna mulle teada!

I

II
III

III

Vaikselt blogimaailma naasmas…

 

Hoolimata sellest, et käed jalad endiselt tööd täis olen vaikselt blogimaailma naasmas. See tähendab seda, et mul on viimasel ajal isegi pähe turgatanud, et seda või teist võiks üles pildistada või sellest, tollest kirjutada. Tegelikult on mul endiselt blogi jaoks jube palju mõtteid, vaat et rohkemgi kui aasta alguses plaani tehes kirja pandud sai. Tõsiasi on aga see, et kõike teostada ei jõua ning suur osa minu mõtteid on seotud pigem õpetuste stiilis postitustega. Loomulikult sekka ka valminud töid, kuid hetkel olengi nagu ateljee praktikale kohane, õmmelnud siiski kõikidele teistele peale enda.

Mõte, et tahaksin rohkem õpetusi jagada tuleb kindlasti sellest, et kui ise internetist midagi otsisin tuli vasteid tihti vähe või olid need õpetused kummalised (pigem usa piirkonna omad). Näiteks ei mahu endiselt mu pähe, et seal maal kasutatakse traageldamise või nööpnõelte asemel hoopis liimi. Täna sain postkontorist muuseas üllatusena ka ühe tänupaki, justnimelt sealt mandrilt, kus oligi see seesama kangaliim (Prym) ja ka mingi asi nimega ban-roll. Googeldasin, tundub naljakas asi, aga tahan kindlasti mõne šifooniga seda katsetada. Sellega peaks saama väga ilusaid peenpalistusi teha. Siiamaani olen peenpalistusi teinud nagu Selle Seeliku juures, aga uusi variante tuleb ka proovida! Hetkel ei kujuta ma ka ette, kus seda kangaliimi vaja võiks minna, aga ehk läheb. Saab katsetada, sest ise ma tõenäoliselt sellis asja ostukorvi ei pistaks.

ISamuti sain teada, et ühes Tallinna koolis kasutatakse ka käsitöö tunnis minu õpetusi. Alguses tundus see mõte kuidagi jabur, aga siis hakkasin jällegi googeldama. Googeldasin samu teemasid, mida õpetajad pidavat kasutama ja tõepoolest ei olnud valik kuigi suur. Jagasin oma hämmeldust ka ühe tuttava entusiastliku kooliõpetajaga ning tema oli seda meelt, et tihti ongi alternatiivseid õppematerjale raske leida ning minu töö olevat tänuväärt. See pani mõtlema küll ning andis mõtteid juurde. Loodan, et suudan varsti lõpukleitide ka šifooni hullusest välja tulla ning midagi uut ja põnevat jagada.

Väga kift oleks muidugi ka see, kui kellelgi oleks juba mõne õmblusteema kohta küsimusi, millest kirjutada võiksin. See teeks otsustamise palju lihtsamaks 🙂

Seega võib öelda, et olen moemaailmast jõudnud tagasi maisemate teemade juurde ning avastanud esmakordselt tunde, et koju jõudes on aega. Seda kahel põhjusel – esiteks  on ERKI läbi, teiseks saan päev läbi õmmelda. Varasemalt venisin tööl päev otsa, et saaks õhtul kodus õmmelda, aga nüüd ongi päevad õmblemist täis. Seetõttu olen nüüd isegi üle aastate ühe raamatu kaanest kaaneni läbi lugenud. Päris lahe ma ütlen!

Tagasivaade ERKI Moeshow’le

Nüüd kus käsil kollektsiooni kleitide pesemine on ehk paras aeg möödunud laupäevale tagasi vaadata. Oli üks hull ning proovile panev päev ning hoopis teistlaadne ERKI kui möödunud aastal. Küllap on teada, et moemaailmas ning moeshow’del tuleb alati ette ootamatuseid ning neid oli mul üksjagu ning närvipinget ja pöidlahoidmist oma übertublidele modellidele ikka kamaluga!

Mul on ülimalt hea meel, et sain ERKI’l osaleda ka mitte vaatajana vaid disainerina – nii nägin kõige ehedamas võtmes sellise suurürituse telgitaguseid ning sain ka ise panustada. Teisalt oli väga põnev ka teiste loomingut lähedalt vaadata ja uurida, vanade tuttavatega juttu vesta ja lasta oma närve viimase piirini pingule tõmmata. Tänaseks olen juba veidi puhata saanud ning valmistun laupäeval toimuvaks ERKI Pop-Up poeks, mis toimub juba sel laupäeval 30.mail Kristiine Keskuse aatriumis. Astuge läbi, räägime juttu 🙂

Puhkamise ja ERKI kõrvalt olen juba teist nädalat ka ateljees rakkes ning õmblen neidudele lõpukleite. Kui varasematel aastatel on koju tulles tunne, et issand nii palju on õmmelda ja teha, siis nüüd koju tulles on kohe palju rahulikum tunne, sest olen juba terve päeva saanud õmblemisega sisustada. Aega oleks justkui üle, kuid tegelikult on endagi jaoks mitmed kangad ja ideed juba varuks ning ootavad teostamist. Küll aga ei taha ma rahmeldama hakata vaid panen prioriteedid paika, sest saabuv suvi on ju ometi puhkamiseks!

erki_02

Foto tegi minu kollektsiooni imekift meikar Sigrid Jaanus.

IMG_4361_erki

IMG_4368_erki

Fotod: Dimitri Korobtsov

Kollektsiooni “City Slap” fotoshoot!

Paar nädalat tagasi, käreda tuulekülma käes pildistasime vaprate modellidega üles osa minu “City Slap” kollekstioonist. Fotograafiks ülimalt kift ja loominguline Carol-Liis Metsla ning meigi ja juuste eest hoolitses Elis Niils.
Minu hullult vinged ja tublid modellid on Rita Ratušnaja, Gerli Veeleid ja Mirell Mühlberg!
Elisi abiga muundusid minu naerusuised modellid jõulisteks naisteks ning Carol-Liisi kaamera ees said kleidid tuules jäädvustatud.
Kogu kollektsiooni saab näha juba 23ndal mail ERKI Moeshow’l!