mai 2014

Minu esimene lasteriie ning maitsetaimede kasvatamisest aknalaual

mai 31, 2014mai 18, 2015Blogipostituslasteriided, õmblemine kohta on 2 kommentaari

Jep, minu esimene laste riietusese. Kudunud olen lastele varem küll, aga õmmelnud mitte ja nii hirmus suur soov oli ka midagi väiksemat vahelduseks teha. Oma kangaid kohendades leidsin, et Harrile huudi tegemisest on järgi jäänud parasjagu kangast ning mul tuli meelde, et ühes Burdas oli laste jaoks ka selle samuse huudi masmuudi lõige. Mõtlesin siis kohe sõbranna põnni peale ning uurisin asja. Läks lausa nii, et teen põnnile peale huudi ka triibulise kootud kaelussalli! Niisiis asusin lõiget võtma ja jube mõnus oli, sest ei olnud seda tavapärast suurt mehkeldamist vaid sain lõike päris kiirelt võetud. Nii pisike ju teine.

Kuna kangas oli must tuli ikka paar värvidetaili ka lisada ning värvideks said punane ja kollane. Taskukandid tegin punased ning seljal ilutseb suur punane õhupall kollase nööriga. Aga tegelikult pole ma huudi veel päris valmis jõudnud ning kõik kollane on veel puudu. Ehk saan homme valmis!

Esmakordselt pidin ka sellist suuremate hammastega traktorlukku lühemaks tegema ja ütleks, et see uue stopperi tekitamine nii suurte hammaste puhul oli üsna tülikas. Õnneks on mul teksade lühemaks tegemisest paksemat teksaniiti. Muidu oleksin vist stoperdama jäänudki. Kui keegi teab mõnd paremat viisi kui võimalikult viisakas niidikuhi, siis andke märku!

Hetkel olen ma oma esimese lasteriide katsetusega rahul. Ma ei ole seda muidugi veel kandja seljas näinud, aga loodan, et põnnile meeldib! Nüüd tekkis isu veelgi kätt lasteriietega proovida. Peab kuskilt endale veel mõned emad ja põnnid leidma, kellele õmmelda saaks! Ma ei ole vist päris normaalne…

Aga nüüd räägiksin hoopis ühest nn lifehack’ist – vähemalt minu jaoks. Kuidas lifehack eesti keeles kõlada võiks ma nüüd ei oskagi öelda. Khõmm “eluhäkkimine”. Ühesõnaga, ma armastan süüa palju värsket ja rohelist. Minu poekorvist leiab tihti erinevaid salateid, basiilikut, rucolat jms. Ainus jama nendega on vaid see, et need kipuvad väga kähku ära närbuma ehk siis nende realiseerimisaeg on tihti nii lühike, et suure osa sellest kallist ja heast kraamist pidin tihti ära viskama. Erandiks võiks tuua Frillice salati, mis külmikus potivariandina ilusti ka nädala kestab.

Hoolimata katsetest maitsetaimi korralikult kasta ja aknalaual pottides hoida ei ütleks, et olukord oleks paranenud KUNI. Kuni avastasin, et maitsetaimed joovad üüratus koguses vett. Tavalise kastmismeetodi juures vist ei olekski neid poest ostetud ürte võimalik elus hoida. Võibolla ehk ainult juhul, kui päevad läbi kodus nende järgi valvata. Seega on meie kodus nüüd pott poti sees süsteem, kus taim saab endale imeda täpselt sellise üüratu koguse vett nagu tal vaja on ning ka rucola, mis on minul seni kõige kapriissem olnud on kestnud aknalaual ilusti juba nädala ning kasvab ainult suuremaks. Basiiliku vahetasin just välja, sest eelmisel said lihtsalt lehed otsa. Ta küll kasvatas uusi, aga jõudsime rohkem süüa kui tema kasvatada.

Siin on siis poest ostetud basiilik omas minipotis, pandud keraamilisse potti ja see omakorda veega anumasse. Tegelikult võib selle keraamilise poti vahele jätta, aga mul lihtsalt ei olnud sobivas suuruses veeanumat. Keraamilisega püsib taim lihtsalt paremini püsti.

Kui nädalavahetuseks maale läheme, siis paneme anuma tavaliselt poolest saadik vett täis ning kui pühapäeva õhtul naaseme on taim ilus ja rõõmus. Tundub, et üle kasta vähemalt lehtsalatit, rucolat ja basiilikut ei ole võimalik – vähemalt poe omasid.

Kui potte otsisin leidsin ka hunniku erinevaid seemneid ja neid idandamiskuubikuid. Panin ühtteist veel kasvama. Vaatab, mis saab. Ehk saan varsti täieliku põllu köögi aknalauale.

Minu UFO’d. Panin neile idanemise ajaks õhutusavaga kaaned peale, et neil ikka hea ja soe oleks.

Mulle tundub, et viimasel ajal on õmblemisest võrdlemisi vähe juttu – igasugu muud kodundust on märksa rohkem. Püüan end parandada ning tegelikult on vahepeal valminud ka paar õmblusprojekti, aga kuna need võiks üles pildistada minu seljas, siis läheb piltidega veel aega. Seniks aga lähen otsin pisikesi põnne, kellele miskit õmmelda ja teen endale ka!

Burda 6/2014 ning õmbluskraami koristus vol. 2

mai 30, 2014mai 18, 2015Blogipostitusinspiratsioon, lõiked, mõttedLeave a Comment

Juba mõned päevad tagasi silmasin, et BurdaStyle lehel on juba paar lõiget uuest numbrist olemas. Eile leidsin ka uue Burda poeletilt ning paari lõike pärast otsustasin selle siiski koju tarida. Näis, kas siis läheb ikka asja ette ka või mitte. Mina leidsin hetkel vaid inglise keelse variandi, mis on teadupärast vene keelsest eur kallim ja teistsuguse kaanepildiga.

Mis mulle siis uuest suvenumbrist silma jäi? Mul on peagi vaja teha üks kleit ning seda mitte endale ning tõenäoliselt tuleb see empiirlõikeline. Ega selles lõikes iseenesest midagi erilist ega keerukat ei ole, aga kindluse mõttes teeksin ikkagi Burda lõike järgi, sest ma ei taha jumala eest midagi nässu keerata. Nii enesekindel ma veel ei ole, et siuh-säuh kindlapeale asju valmis vorbin. Niisiis, silma jäi see empiirlõikeline kleit ning kõrvallehel oli ennäe TRAKSIPÜKSID! Tahaks küll endale traksipükse, aga ma ei ole kindel, et nende tegemisega hakkama saaksin. Pigem olen kaltsukates käies silmad kõrvad lahti hoidnud. Muidugi see, et lõikel on ette pikk lukk paigutatud – no ma ei tea, see nüüd küll hea mõte ei ole. Kui seda lõiget siiski kasutaksin paneksin kasvõi küljele väikese peitluku vms. See ees olev lukk on küll hirmkole ning nagu pildilgi näha on modell küljega, et seda koledust vähem silmata oleks. Mainitud kaks lõiget olid eile juba ka BurdaStyle lehel olemas.

Küll aga ei olnud sinna jõudnud eilse seisuga nn Jaapanist inspiratsiooni saanud kolektsioon, mille fotod mulle väga meeldivad – jäingi pigem pilte kui tervikut vaatama ning vähem rõivaid ning lõikeid üldse mitte. Siiski jäi sellest kollektsioonist ka üks kleit silma, mille tahaks õmmelda. Esiosa tundub selline trikiga, aga ehk ikka saab tehtud. Trikita oleks ju igav. Pealegi on see minu suuruses ka olemas. Üldiselt Burda 17 suurus lõiked sobivad mulle täpselt, seega peaks see asja lihtsamaks tegema.

Seekordses Burdas oli isegi paar lõiget, mida varem näinud pole, aga suur hulk muidugi ka nn paberiraiskamiselõikeid nagu nt plisseerseelik ja mingid topid. Mitmed lõiked on raudselt täpselt samal kujul juba mõnes varasemas numbris olemas. No nagu ikka.

Eile vaatasin kriitilise pilguga ka oma õmbluskraami riiulit ja hoolimata sellest, et enne nodivahetust sai seal ikka sutsu laamedatud nägi see endiselt väga õnnetu välja. Teadsin, et seal on endiselt palju kraami, mille võib vabalt ära visata ning asju, millele peaks parema koha leidma või mis tahaksid organiseerimist. Õnnekombel on mul ühes kapis ka üks riiul kus väiksemaid kangajuppe hoida ning seega saan riiuli ju tegelikult palju esinduslikumaks kraamida. Mõeldud tehtud. Natuke kraamisin ka tuba üldiselt ja leidsin, et mul on puudu veel üks selline läbipaistev kast/karp nagu kikikangastel on, kuhu lõngad panna. Muidu koguvad siin niisama tolmu. Sellest ajast, kui Mirabella asju (mul oli kunagi selle nimeline kinda ja soki “vabrik”) kudusin on päris palju mohääri ja muud lõnga järel. Möödunud talvel ei suutnud ka vastu panna ja kudusin kolm paari Mirabellahõngulisi kindaid, millest veinipunased võtsin endale. Mustad ja valged aga ootavad järgmist hooaega ja seda, et keegi neid endale sooviks. Pildid on siin blogiajaloos ka täitsa olemas.

Niisiis riiuli juurde tagasi. Riiul enne:

Riiul pärast:

Kui kaua ma suudan enamvähem korda hoida ma ei kujuta ette. Eks oleneb, palju ma neid asju seal kasutan, kuigi tegin siiski enda jaoks üsna loogilised hunnikud ning teoorias tundub korrashoid täitsa võimalik. No ja kui ka ei õnnestu, siis sain vähemalt peale seda õitsemise aega korralikult tolmu ära võtta.

Mõnusat kööginurgast ning näpuharjutused video tegemise vallas

mai 27, 2014mai 18, 2015Blogipostitusõmblemine, toit kohta on 1 kommentaar

Tegin täna esimest korda elus kisselli, hooajale vastavalt loomulikult rabarberikisselli. Tegemine oli üllatavalt lihtne ning tulemus õige magus, kuid kohupiimaga söömiseks täitsa paras. Kuna rabarbereid oli kappi jäänud päris paras kogus tuli ka kisselli terve suur potitäis!

Praegu ongi justkui kiirete projektide aeg ning valmis sai kiirelt ka üks uus laudlina. Mitu nädalat juba mõtlen, et tahaksin natuke lauale värvi tuua ja nüüd on see tehtud! Kanga sain ka ülisoodsalt abakhanist, kus nagu ikka on palju allahindlusrulle. Laudlina puhul ei ole ka naturaalne koostis minu jaoks oluline, seega sain selle korraliku kangajupi kolme euroga kätte. Kui laudlina tegemine oli lihtne, siis otsustasin kätt proovida ka video tegemise vallas. Selles ma veel kuigi osav ei ole, aga harjutamine teeb meistriks. Ühtlasin on ise enda tegemisi natuke trikikas filmida, sest ma võin küll ette kujutada, kuidas mu tegemised välja näevad, aga ega ma enne teada ei saa kui näiteks käsi varjab kogu olulise ära, kui olen tehtud videoklippi vaadanud. Siiski on see põnev maailm ja ma jätkan katsetamist – kaamera ja statiiv on ju olemas, seega ülejäänu on ikka mu enda teha.

Hommikul üles ärgates sai ka selgeks, et täna õhtuks tuleb seeni süüa – just! Nimelt on lätlased välja mõelnud toote nimega Seenepeenar ja muidugi ei saanud ma sellist vidinat poeletile jätta – tuli järgi proovida. Paki peal oli küll kirjas, et seened peaksid ilmnema kuskil nädala jooksul, aga meil võttis see pea kaks nädalat. Olingi juba alla andnud ja ei viitsinud seda pakki kaks korda päevas korralikult kasta, kui ennäe, pisikese seened hakkasin üleeile kasvama! Tänaseks olid need austerservikud juba nii suured, et panime need risoto sisse. Varsti peaks teine saak ka tulema ja juba ootan seda, sest austerservikud on tõesti väga maistvad.

Lõpetuseks jagan siis oma esimest katsetust video tegemise vallas!

Pitsiga turukott

mai 26, 2014mai 18, 2015Blogipostituskott, õmblemine kohta on 2 kommentaari

Täna olin hirmus rahutu hing ja püüdsin ennast keelata – ei tohi täna õmmelda, nii palju muid olulisi asju on tarvis teha. See siiski ei õnnestunud ning kaudusin tunnikeseks siiski õmblusmaailma ja valmistasin ühe turukoti. Mõõtu parasjagu tomatite kurkide ja murelite jaoks, mida tavaliselt turult toon. Eelmine turukott oli juba üsna koledaks kantud ning ka sutsu liiga suur.

Kott on juba teine projekt, mille nodivahetuselt saadud kangast teinud olen. Seega super asja ette on see kangas läinud! Leidsin täna Uuskasutuskeskusest 0,5 sendi eest ka sellise kardinajupi nagu ammu otsinud olen ning sellest teen endale suvise hõlsti. Kardinat oli aga piisavalt, et sain enda kotile ka pitsserva ja seekord saan siis juba uhkema turukotiga ringi patseerida.

Tund aega hästi veedetud!

Kollane kleit ja mõnus suvesöök

mai 25, 2014mai 18, 2015Blogipostituskleit, lõiked, õmblemine, toitLeave a Comment

Mõte, et see suur soe varsti üle läheb on täitsa hirmutav, sest ma naudin praegu täiel rinnal seda soojust ja värskeid salateid, maasikaid, mureleid ja tunnet, et midagi peale jäätise tegelikult sööma ei peakski. Eile öösel jalutasin oma uues kollases kleidis koju ning ei olnud tunnetki, et peaks mõne kardigani või jaki peale panema. Nii soe! Tunne nagu ei elakski Tallinnas.

Nii sooja ilmaga piisab lõunasöögiks ka vaid joogijogurtist kama ja maasikatega..mmm..

Olen täielik salatifriik, mulle hirmsasti meeldib erinevaid salateid kokku visata ja kastmeid valmistada. Võiksin peaaegu vaid nendest toitudagi, kui väikese koogi või jäätise ka kõrvale saaks!

Õmblemise koha pealt olen tegelikult vahepeal valmis saanud ühe redisain pluusi ning ühed viskoosist mõnusad avarad püksid, mille kohta Harri kilekad ütles – juu siis näevad sellised kergelt läikivad välja. Ahjaa, oma esimese hõlmikkleidi sain ka valmis. Hõlmikkleidi tegemine oli paras peavalu, sest seda tehes on õmbluste järjekord väga oluline. Korra juba keerasin sama lõiget kasutades kleidi nässu (oleks saanud tegelikult veel päästa, aga lõpuks ilmnes ka minu peamine rookie viga – kangas oli korralikult eeltöötlemata ja tõmbus töö käigus triikides korralikult kokku, Feil!). Nüüd aga võtsin eos Abakhani kangarestist õhukese, kerge ja seega ka soodsa kanga, millega katsetada ja sain valmis. Üks suurematsorti vea tegin aga ikkagi. Panin küll hirmsasti hoolsalt seda lõikekohast kanti esiosale, aga suutsin selle ikka veidi välja venitada. Olin täitsa teadlik, et see võimalus on megasuur ja tegin seda rahulikult ja laotasin ilusti laua peale ja tugevdasin, aga ikka pagan ei õnnestunud ideaalselt. Nüüd olengi juba nii kaugele jõudnud, et tegelikult teen täitsa ilusaid esemeid, aga tihti läheb mingi üks pisike detail ikka veidi nihu ja siis olen jälle jube pettunud, aga eks see käib asja juurde.

Eelmisel nädalal tegin ka oma esimese puuvillasest kangast kleidi – jajah, see ei ole küll nüüd kõige praktilisem just kortsumise tõttu, aga kuna tegu on poolrataskloššiga (enamvähem), siis pole kõige hullem. Mulle lihtsalt väga väga meeldis selle kanga muster ning ägeda mustriga kangaid on teadagi raske leida. Pealegi tahtsin endale juba ammu kollast kleiti ja nüüd on mul üks sinepikollane kapis rippumas! Kasutasin tegemiseks Burda 8/2012 Peplum top lõiget. Kuna lõikel on üheks variandiks antud ka pikad varukad (kodulehel miskipärast ei ole), siis oli kleidi rinnaümbermõõt ma ütleks, et lausa 8cm liiga lai, aga see oli praktiliselt ka kõik, mida muutma pidin. Selle lõike juures on lahe, et seljaosa on kergelt pikem ja nii on kleidil rohkem omapära. Selle lõike järgi võiks isegi veel miskit teha, aga siis juba mõnest praktilisemast kangast.

Selle kleidiga käisin eile ka ERKI’l, aga ma ei tea, kas hakkaksin eraldi postituses sellest muljetama või mitte, sest päris ausalt öeldes ootasin midagi enamat. Oli ka tõeliselt lahedaid kollektsioone ja kompositsioone, aga üldmulje oli üsna must-valge ja diip. Aga võib ka olla, et ma ei saa kunstist ehk vii hästi aru, kui võiks.

Lõpetuseks aga pilt minu uuest sõbrast, piparmündist, mis hästi puuviljasalatisse ja jääteesse passib.