RuthSotnik.com

Work in progress

Nokitsen parasjagu uute kikipiltide kallal. Nendega, mis mul hetkel siawear.com lehel üleval on ei ole ma siiski päris rahul ja otsustasin seega kõik uuesti pildistada. See võttis mul eile ikka oma paar tundi aega ning kui lõpuks pildid arvutisse laadima panin olin kohe täitsa väsinud, aga õnnelik, et tehtud sai! Mõnulesin siis kenasti diivanil päikeselaigus, kui sõber teatas kell 17.18, et tule 18.00 algavale Edmar Castaneda kontserdile. Algne vastus oli ikka, et ei ma nii kiirelt ei jõua, aga oh imet, minu jaoks tuli lausa graafikuväline buss ning jõudsin ilusti kohale ja vanale kontserdipildistajale kohaselt maanusin ikka esiritta. 

Väga lahe kontsert oli, tõesti. Castaneda on ise nii lahe ja stiilne tüüp ning nende temperametsus ja omavahelised naljad olid muhedad vaadata. Tromboonimängija võttis vahepeal naeratuse suult, aga mis sa ikka hing tahad. Castaneda nägi muidugi väga stiilne välja ka – tal on selline eriline sonihullus!

Kuna ma ise sedakorda Jazzkaart ei pildista panin ilustama ühe Markuse foto! Väga laheda vaibiga minu meelest. Aga jah, soovitan Castanedat kindasti kuulata. Youtube’is on lausa HD’s lühem kontsert saadaval, aga hoiatan – see on Jazz!
Aga veel minu tootefoto katsetustest – see on žanr, millest ma suurt midagi ei tea ja muudkui õpin ja katsetan. Hetkel otsustain kikidega minna hallikasvalgelt taustalt beežile ning stiili veidi ühtlustada. Esimene pääsuke sai selline
Kuidas tundub? Ma ise olen neid eri variante juba nii palju katsetanud ja vaadanud, et ei oska enam seisukohta võtta.
Ahjaa, üks asi kripeldab veel. Peaks vist ikka ka aktsioonist Made-Me-May-14 osa võtma, aga kuna ilmad juba nii soojad, et ma enda tehtud mantlit ja kindaid enam üldiselt ei kanna, siis läheb asi juba keerukamaks ja natuke fabritseerimist tuleks edukaks osalemiseks teha. Samas see mõte on nii ahvatlev. Oeh, pean vist ikka südame rindu võtma. Mul ühtteist endatehtut ikka kapis on ka reaalselt kannan nädalas kaks korda kindlasti midagi (kui nüüd needsamad kindad välja arvata). Mõtlen veel hetke, missugune lubadus anda, aga peab vist ikka ettevõtmisega ühinema! Kadri blogis on juba paar eeskujulikku lubaduse andnud!

Õmblushullus vabas õus!

Nädalavahetus oli täis korralikku nokitsemist ja õmblemist ja seda värskes õhus! Tekitasin endale kompaktse õmbluskarbi, kus kõik vajalik sees ning pakkisin autosse ühes õmblusmasinaga ja maale sõit sai alata. See oli vist ka ainus kord, kus olen maale minekuks igaks juhuks kaasa pakkinud nii talvemütsi ja kindad kui lühikesed püksid! Ilmad olid aga tõepoolest nii mõnusad, et sain välikööki endale korraliku õmbluskoja püsti panna – masin, triikraud ja muu kraam.

Asju karpidega organiseerida on ikka päris mõnus. Ei ole tarvis aega kulutada asjade otsimisele vaid muudkui võta ja tee. Nii mõnus! Kodus saan samamoodi asju karpides hoida ja kikikangad kõik samas kastis – ei tolmu ja kõik omal kohal. Seintele peaks aga riiuleid tekitama, et mu karbiarmastus kuhugi ka ära mahuks.

Oh ja muidugi üks korralik pasha, mis täna lõunasöögi lõpetas. Mõnus puhkus! Värske õhk on tõesti see, millest korterielu juures puudust tunnen, eriti kui nüüd ilmad tõepoolest nii mõnusaks ja soojaks jäävad. Õmblustuba õues on ikka priima privileeg! Suvel kindlasti kordan!

Suvine kleit kõigest, mida kapis leidus

Keerasin ühe kleidi kokku kõigest, mis kodus leidus. Kõlab nagu kokkamine ja veidi ehk ongi nii. Ülemise osa lõike konstrueerisin Helen Joseph-Armstrongi raamatu Patternmaking for Fashion Design raamatu abil. Iseenesest väga lihtne lõige ning alumine osa on lihtsalt kroogitud. Mainitud raamat on väga asjalik ning pakub vastused pea kõikidele küsimustele, mis konstrueerimise kohta tekkida võivad. Küll aga peab maninma, et see ei ole päris rookie’dele, sest päris palju peab ka ise loogiliselt mõtlema ja kuigi raamat on mahukas, siis kõike päris puust ja punaseks ei tehta. Siiski on see üks põhjalikumaid raamatuid, mida olen seni lapanud.

Nüüd aga kleidist. Kuna mulle endale meeldib vaadata õmblusblogides pilte, mis on tehtud asjade siseküljelt või detailidest, siis tegin ka selle kleidi puhul rohkem pilte, kui tavaliselt ning jagan neid ka siin. 

Kogu kleit on voodril, kuna pealmine kangas on täiesti läbipaistev. Ülemise osa vooder on trikotaažist ning hahaa, kuidas on eesti keeles understitched? 

Keskosa krousisin kummiga kokku. Kuna kapis leidus vaid pesukummi sai minu kleidi keskkoht tehtud just selle eriti pehme pesukummiga, aga mis seal ikka. Seljas on seda mugavam. 

Kuna musta trikotaaži mul rohkem kui ülaosa jaoks ei jagunud tuli seeliku osa vooder tavalisest viskoos voodrikangast. Esmalt õmblesin ülaosa valmis. Kõigepealt küljed ning viimasena õlad – nii nagu tavaliselt voodriga ent varrukateta kleidi  puhul. Nii laia “õla” puhul oli muidugi täpseid õmblusi keerulisem teha, aga mitte üldse ületamatu. Edasi oli juba ainult seelikuosa ja ülaosa ühendamine mis koos kummiga tegi kokku 5 kihti kraami, aga mind aitas korralik traageldamine ning sain esimese korraga ilusti õmmeldud!

Voodri alumise serva triikisin ära ning õmblesin klassikaliselt läbi. Šifoonilaadse pealmise kanga overdasin ning õmblesin läbi.

Lõike poolest on kleit küll selline, mis mind veidi suuremaks teeb ent olen ise nii pisike, et saan seda endale lubada. 

Kleidi õmblemine (lõike tegin juba paar kuud tagasi) võttis aega kuskil 4h, seega selline paras nädalavahetuse projekt. Kindlasti tuleks see kleit veel kaunim mõnest veidi paremini langevast kangast. Näiteks mõni pehmem viskoos või trikotaaž. Mul on juba üks mõte, kuidas seda kleiti veel ägedamalt taasluua, aga eks näis kas teen ka teoks. Hea meelega teeks selle uue variandi juba kellelegi teisele!

Püksid valmis ja lubadus täidetud!

Lubasin, et teen pühapäevaks püksid valmis ja nii ta olema sai! Küll natuke tülikalt ja jubedalt aega läks, sest suutsin overloki niidistada oma 40min – senine rekord. Overlok on küll väga tore masin, aga kui ta tujutsema hakkab siis hoidku närvid! Mul on veel kõige lihtsam ilma igasuguste eri niidistusvidinateta masin, mis töötab väga ilusti, aga aegajalt ei hakka sõlmima või kaob alumine kõige parempoolsem niit. Eks see enamasti minu niidistamise viga on, aga kuna ma seda väga tihti ei tee, siis mõtlen ikka, et võib natuke sobi teha. Jah, kui püüda kuidagi moodi, et küll õmbleb, siis lähebki 40min. Ei tasu ikka tüli norida!

Nüüd aga pükstest. Jagelesin nendega omajagu, sest see lõige oli nr 36 ja mina 34. Lõpuks sain püksid enamvähem, aga tagumiku all on ikka kerged voldid ja asi ei ole päris perfektne. Küll aga päästab mind kirju kangas ning viga välja ei paista. Püksid on ka juba esimese tuleproovi läbinud ning olid terve pühapäeva jalas. Kuna tegu on puuvillaseguse kangaga, siis olid need hirmus mugavad ja hingavad! Samuti ei teinud ma neid liialt kitsaid, kuigi kangas oli vist lausa 4% elastaani. 

Põhimõtteliselt olen rahul, sest püksid on mugavad ja kantavad ning ägedast kangast. Järgmine kord olen lihtsalt targem ja pükste puhul kindlasti nr 36 lõiget ei vali. Võibolla õmblusbuddy olemasolul oleks võimalik hea tulemus saada, aga ma usun, et siiski ei oleks vaeva väärt. Tegelikult sain ju pükste esiosa ilusaks korrigeeritud, sest seal oli ka paras “frown” alguses.

Värvid on ikka lahedad. Sutsu sügisesed, aga lahedad!

Õmblusbuddyst tunnen ka praegu puudust, kus püüan endale üht voodriga jakki õmmelda. Just varrukate panemine endale, kui tegu ei ole kergema pluusiga on üsna tülikas. Nii tore oleks, kui keegi oleks nendel hetkedel abiks. Siiski varrukad on hetkel juba küljes ja vaja vaid vooder välja lõigata ja jakiga ühendada. Kuna ma olen aga enne vaid kahel korral voodriga jakki teinud, siis kardan, et keeran jälle midagi nässu ja töö seisab hetkel. Esimese jaki keerasin ju täiesti nässu ja teine läks vaid veidi paremini, aga voodriga oli vähemalt kõik ok. Peab ikka julguse kokku võtma!

Wohoo, sain sildid kätte!

Sain täna hommikul oma esimesed sildid kätte, mille saan nüüd uhkusega enda tehtud riietele õmmelda! Äge värk. Tänase koerailmaga on paras aeg õmblusnurgas maha istuda ja üks nobedate näppude päev teha.

TMW on nüüd ka läbi ning olen suutnud sellest välja puhata, küll aga pole ma seetõttu eriti masina taha saanud. Isegi püksid on lõpetamata – klassika, sest vaja vaid haak külge õmmelda, mis mul on olemas ning allservad viimisteda (pikkus ka fikseeritud). Aga nii ta on, et koguaeg tuleb midagi muud uut peale. Aga luban siin nüüd avalikult, et pühapäevaks teen püksid valmis! Siis saab ehk pilti ka!