RuthSotnik.com

Villane pakase eest päästja

Selle komplekti idee tekkis päris mitu kuud tagasi, kui millalgi sügisel vaatasin filmi “How to Steal a Million”. Üheks osatäitjaks ka Audrey Hepburn ja temaga koos loomulikult Givenchy kostüümid ning üks nendest (filmis küll valge) jäi kripeldama ning soovisin ka endale sarnast. Mõeldud tehtud. Leidsin Uuskasutusest (ma vist ei pea seda enam mainimagi, sest tundub, et kõik kangad, millest endale midagi teen on just sealt) musta villast kangast just täpselt seeliku, pluusi ja vöö jagu. Järgi jäi vaid kangakribu. Teadagi on must üks väga igav värv ning et sellele veidigi iseloomu anda, siis tegin pluusile paeltikandi. See on minu teine paeltikandi katsetus. Üldjuhul ma tikkimist väga ei armasta (samas oleneb ka meeleolust), kui paeltikandi tegemine läheb võrdlemisi kiirelt ning sellega saab igatepidi mängida. Ka selle tikandi juures kasutasin nii erinevate laiustega atlasspaelu kui ka mulineed. Ainus keeruline asi paeltikandi juures on laiemate paelade läbi kanga surumine nii, et see eelmist õielehte pingule ei tõmbaks. Selle tarbeks võtsin lõpuks appi tangid.

Kangas on vana villane ning mitte kümneid kordi keerutatud (nii-öelda) ehk siis tegu on üsna kareda villasega. Seetõttu sai ka pluus ning selle varrukad endale voodri. Tean, et üldjuhul sellise pluusi varrukatele voodrit ei panda ning nüüd saan omal nahal kogeda, miks see nii on. Nimelt piirab see siiski olulisel määral liikumisvabadust, ent peaegusel juhul on see siiski parem variant, kui kare varrukas. Pealegi ei ole praeguste külmade ilmadega riidekapis just väga suur valik rõivaid, mida oleks paslik selga panna. See komplekt on üks kolmest, millel on piisavalt suur villasisaldus, sest mina tõepoolest ei suuda praeguse külmaga kitsaste teksadega ringi joosta. Eelistan villaseid kleite/seelikuid ning alla puuvillased sukapüksid, millele peale veel ülepõlve villasisaldusega põlvikud. Nii püsib soojana küll.

I

II

Seelik on jälle kord volditud ristkülik. Et voldid paremini hoiaksid pressisin need ka õrnalt sisse, kuid mitte päris allääreni välja.

III

Tikandi tegin loominguliselt ning just nii nagu pähe tuli. Ainsaks juhiseks traageldasin enne tikkima hakkamist tikandile umbmäärased piirjooned, kus tikand võiks paikneda.

IV

See äge nööp jäi ühe seeliku lühemaks tegemiselt üle.

V

VI

VIII

Vöö pannal ei ole samuti verivärske ning kuna mul olid ainult kullaka tooniga öösid, siis piirdusin hädavajaliku kahega. Õnneks need ei paista väga välja, sest ideaalis oleksin soovinud pronksikarva ööse.

VII

Hooaja esimene mantel!

Selle hooaja esimene mantel on valmis saanud! Esimese mantli õmblesin endale, sest kuigi minu riidekapis on nii mõnigi mantel tundsin puudust just hästi istuvast ja omapärasemast mantlist. Välja kukkus aga ka nii, et valminud mantel on ilma vatiinita, kuid soojem kui minu vatiiniga poest soetatud mantel. Seda peamiselt seetõttu, et valminud mantel on täisvillane ning kuna tegu buklee stiilis kangaga, siis ka tervenisti dubleeritud.

Kuna kangas ise on küll tagasihoidlik aga kirju jäin vahepeal disaini mõttes täiesti hätta. Peale esimest proovi oli aeg hakata taskuid tegema ning teadsin kindlalt, et soovin peal õmmeldud taskuid. Täiesti tavalised tundusid igavad, diagonaalis kangast kasutada inetu ning ma olin täiesti nõutu. Õnneks aitas aga Diana nõu ja jõuga välja ning kaunistasin taskud ning sellest lähtuvalt ka krae puuvillase diagonaalkandiga. Taskud on tervenisti voodril, nii tasku kui mantlipoolt.

Veidi oli nuputamist ka vööga. Kuigi see mantel oma istuvuselt vööd ei nõua olen ma harjunud mantlit vööga kandma. Kangast ei olnud aga just ülemäära ning seetõttu sai üks vööots tehtud jällegi kandist lähtuvalt diagonaalse musta otsaga. Vööd saab kanda ka kahte pidi.Üks tavalisem pool ning teisel kandipael keskel.

Seekord sai korralikult vaeva nähtud ja peensusteni viimistletud ka varrukate otsa panek. Ma pean tõdema, et minu nõrkus rätsepatööd vaadeldes ongi alati varrukad. Mulle meeldib see nö vanakooli kahandus varrukapeas ning käe järgi hoidmine, mida kõige ehedamalt näeb, kui rõivas mannekeenile selga panna. Siis on näha, kuidas varrukas võtab käe kuju ka ilma kandjata. Tõsiasi on ka, et varruka ideaalseks saamine on minu jaoks rõiva õmlemise juures ka üks keerulisimaid. Samuti olen veendunud, et kuuglivatiin teeb varrukapeaga imesid. Kui poe rõivaste juures õlakute kasutamine on õnneks siiski veel levinud (päris kiirmoes vist harvem nähtus), siis kuuglivatiini kohtab harva. Mida see siis teeb? Mina ütleks, et annab varrukapeale ilusa ümara kuju ning ka viimase lihvi.

I

Krae on kannaga ning tugev ja vormikas. Seepärast saan selle suure tuulega üles tõmmata ning sooja nautida.

VII

IV

III

Nii põhimaterjal kui vooder on jälle Uuskasutuskeskusest. Vooder on ilmselt nõukaajast ning hea paks. Loodetavasti peab siis ka kauem vastu. Varrukatel ja taskutes kasutasin neerumustrilist viskoosvoodrit, mis kunagi jaki tegemisest järgi jäi.

II

V

VI

Nüüd ei jää muud üle kui mantel sisse kanda!

 

http://www.savingadvice.com/articles/2008/09/14/102481_12-tips-second-hand-clothes.html

10 nippi edukaks sekkari külastuseks

Täna on väidetavalt rahvusvaheline sekkaripäev ning just seetõttu tundus, et on õige päev kirjutada ühtteist teise ringi kaupade teemal. Tihedamatele lugejatele on ehk kõrvu jäänud, et enamus minu riidekapis olevast on pärit just teiselt ringilt ning ülejäänu on enda kätetöö. Vaid väga väike osa asjadest on pärit nö. tavakauplustest. Sekkariusku olen olnud juba aastaid (umbes kümme) ning alles nüüd tunnen, et mul on tekkimas väike vilumus, sest ma veel mäletan, milline frustratsioon mind algselt tabas, kui sekkareid külastama hakkasin. Jõudu andsid juurde aga sõbrannade vinged leiud ja nii jätkasin ka mina otsinguid.

Miks üldse sekkarites käia? Minul oli esmalt kaks põhjust – teise ringi kaubast leiab teistsuguseid ja ägedamaid riideid kui tavapoodidest ning need on ka odavamad. Alles hiljem õppisin tundma materjale ning hindama rõivaid teise pilguga. Minu lemmikesemeks on siiani üks kollane 100% kašmiirkampsun, mille soetasin 0,50€ eest. Pidin seda küll sutsu ümber tegema, kuid asi oli seda väärt. Teiselt ringilt võib niisiis leida väga kvaliteetseid, suurepärastest materjalidest esemeid olematu hinna eest. Kuna eriti viimastel aastatel on inimeste rõivastetarbimine hoogustunud (mulle vähemalt tundub teise ringi kauba järgi), siis on sekkarilettidel tihti ka täiesti uusi siltidega asju ning leida võib ka igasugu põnevaid põhjamaade disainibrände. Kui ka asi ei ole täiesti uus ning on juba paar korda läbi pestud on kohe näha, kuidas ja kas rõivas kasutusele vastu peab. Olen isegi kunagi ostnud kiirmoe kettideis ühepesukorra riideid. Kas saab olla midagi veel mõttetumat? Sekkarist ostes saab enam-vähem kindel olla, et ese peab ka vastu. Vastasel juhul näeb see juba letil kehv välja.

Oma osa sekkarites käimise mõtestamisele annavad ka lugematul hulgal dokumentaalfilme, mida on võimalik rõivatööstusest vaadata. Probleemkohtadest rääkimine on viinud ka suuremad kiirmoeketid nö ökopuuvillast t-särke, mis on väga tore, aga peab nentima, et seda taaskasutud puuvilla saab ühe särgi tegemisel kasutada vaid teatud protsendi ning isegi sel juhul on need särgid nii õrnad, et isegi minusuguse mitterahmeldaja seljas tekivad küllaltki kiirelt augud. See paneb kahtlema, selle keskkonnasäästlikuses, sest tavaline t-särk peab mul oluliselt kauem vastu. Kui olen selle niikuinii teiselt ringilt ostnud, siis jääb ära ka selle töötlemisvaev. Ehk siis miks mitte kohe särk teiselt ringilt soetada?

Tean, et paljude inimeste seas tundub sekkarites käimine endiselt tabu või on vabanduseks see, et mul pole aega. Nendest mõtetest tasuks küll üle saada. Mis puutub aja küsimusse, siis jah, see võtab aega, aga samamoodi võtab aega kaubanduskeskuse läbi kammimine, kust mina tavaliselt samuti ikkagi suurt midagi ei leia ning olen sama kuulnud ka paljude klientide käest, kes lõpuks soovitud rõiva mul individuaaltööna õmmelda lasevad.

Kes veel sekkariteusku ei ole, siis nendel tasuks kindlasti kõrva taha mõned sekkarinipid.

Ehk siis 10 punkti edukaks sekkaris käimiseks:

  • Tee kindlaks, mis Sul hetkel riidekapist puudu on (otsid sa pluuse, kleite, seelikut) ning keskendu nendele tootegruppidele.
  • Hoidu mõttest “ah, see on nii odav ma võtan selle ka”. See tekitab riidekapis kiiremini olukorra, kus asju on nii palju, et midagi pole selga panna.
  • Jälgi rõivaste koostise silte ning ostle nö kätega materjale katsudes. Naturaalsed materjalid nagu puuvill, siid, viskoos, vill on seljas mõnusamad kui polüester ja akrüül (kuigi on olemas ka väga kvaliteetset kunstmaterjali).
  • Tee endale selgeks erinevate maade suurusnumbrid. Eestisse jõuab väga palju UK kaupa, seega on väga kasulik tunda ka nende suurusnumbrite süsteemi.
  • Ole loov ja ära piirdu vaid enda suurusnumbri riietega – näiteks mõni XL pluus võib XS suurusele kleidi asemel olla.
  • Varu aega ja ära kiirusta ning mine sekkarisse ainult siis, kui Sul selleks tuju on. Vastasel juhul on 98% tõenäosus, et Sa ei leia sealt midagi sobilikku.
  • Veendu toote kvaliteedis – vaata üle õmblused, kas kõik nööbid on alles, millised on rõiva kaenlaalused seest või püksitagumik, kas tootel on plekke, kas lukk käib korralikult. Loomulikult on teisel ringil ka palju kaupa, mis on kuskilt katki või liigselt kulunud. Kui tootel on plekk, siis tasub seda sama tootega kergelt hõõruda ja vaadata, kas see tuleb maha.
  • Ole valmis pisiparandusteks ja pese riided kindlalt enne kandmist läbi. Nööbi ette õmblemine või väikese augu parandamine õmblusreal ei ole teps mitte keeruline. Kui neid oskuseid veel ei ole tasuks need kindlasti omandada.
  • Proovi esemeid kindlasti selga ning ole kriitiline. Kindlasti leiad Sa palju ägedaid esemeid, mida tahaks hirmasti koju viia, aga mõtle korra enne, millal ka kas Sa selle ka päriselt selga paned. Ma tean, et tihti on raske hästi istuvat ja ägedat asja tagasi panna, aga kui Sa sellega tegelikut ei kanna, siis on kindlasti keegi teine, kellele see suurepäraselt sobib.
  • Kindlasti vaata üle ka “proovitud riided” stange, sest seal on kliendid teinud juba oma selektsiooni ja hea kraam on juba välja toodud.

Seega kõik sekkaritesse ja ärge olge pelglikud!

Plisseerseeliku upgrade

Vahel tekvad mul kinnisideed mõne eseme suhtes, mida oma riidekapist leida sooviksin. Kinnisidee elektrisinisest või mustast plisseerseelikust tekkis juba üle poole aasta tagasi. Lõpuks leidsin ihaldatud seeliku Paavli Kaltsukast 4€ eest. Sellel esines küll mõningaid puuduseid, aga ei midagi ületamatut.

I

Niisiis oli tegu üsna tavalise madeinchina tootega, millele veidi iluravi teha tuli. Esmalt puhastasin selle ripnevatest niitidest, mida oli ohtralt. Vööümbermõõt oli mulle paras, aga seelikul polnud voodrit ning paistis seetõttu täiesti läbi.Samuti oli sel vöökohas minu jaoks veider tunduv sats ning selle külge tundus igati kohane vooder kinnitada.

Sahisevat klassikalist voodrit ma sellele suvisele seelikule ei soovinud, seega valisin lihtsa musta puuvillase kanga. Oleksin eelistanud küll viskoosi, aga musta viskoosi ei õnnestunud mul kahjuks saada.

II

Voodri panek oli ülimalt lihtne. Mõõtsin satsi pikkuse ära, lõikasin sama pika riba, õmblesin / äärestasin ringiks. Voodri ülemise ääre äärestasin samuti ning alla tavaline kahekordne palistus. Voodri kinnitasin seelikule nn. pealistusõmblusega.

Nüüd pean välja mõtlema, millega seda kanda sobiks 🙂

III

IV

V

Pääsesin ERKI Moeshow’le!

Kes mind Facebookis jälgivad teavad juba, et minu kollektsioon “City Slap” on valitud ka ERKI Moeshow lavale. Absoluutselt uskumatu!

Sedakorda on asi juba lihtsam, sest ma ei alusta enam nullist ning õmblustööd ei ole vaja kuigi palju teha. Rohkem rõhku on edimisel, stiliseerimisel ja nipetnäpet asjadel. Nii hea 🙂

Aga enne veel, kui saan ERKI peale mõelda on mul tarvis ühe teise konkursi tarbeks valmis saada üks meestekomplekt, mille varrukatega ma täna möllasin ja tulemusega võib täitsa rahule jääda. Olin ammu mõelnud, kuidas neid meeste varrukaid ikka tehakse – nii varrukaalust õmblust kui ka seda hmm, ütleme siis manseti kinnise lõhiku liistu. Alguses tundus täielik ulme, aga eks juba on nii, et hakka otsast tegema ja vaikselt hakkab laabuma. Mõtlesin, et uhkeldan siin ka veidi, kuni mul asjalikematest valminud asjadest pilte pole. Päris ideaalsed ei saanud, aga esimese korra kohta võib igati rahule jääda.

Paremalt poolt
Pahemalt poolt

Ahjaa, kel veel huvi meeste särkide õmblemise vastu, siis soovitan soojalt “Õpime rätsepaks” raamatut. See pole minu teada trükimusta näinud ning seepärast tõin esmaspäeval trükikojast ära päris mitu eksemplari nii endale kui klassikaaslastele. Soovitan soojalt see samuti trükkida ja köita lasta.