RuthSotnik.com

Suvised lühkarid

Augusti alguseks hakkavad vaikselt pikalt töös olnud projektid valmis saama. Ka mina olen hetkel pool puhkelainel ning otsin vaheldust uugavast õmbusmasinast. Hoolimata sellest on mul veel paar suuremat projekti töös, kuid ühed lühkarid olen ka üle anda saanud.

Seekord otsustasin panustada palju detailidesse, et anda pükstele omapära ning ideeks oli, et ehk ka võhik võiks mõista, et tegu pole madeinchina pükstega. Loodame, et õnnestus. Peamiseks jooksvaks kaunistuseks sai naturaalvalge vitsepael kinnitatud kontrastse niidiga õmblusega. Suur osa detaile ja vidinaid jääb aga ka kandes peitu ehk siis on seespool. Nimelt kantisin ära nii külje- kui tagataskud ning küljetaskud tegin ka kahest erinevast kangast, et vunki juurde anda. Alläärde lõikasin samuti kandid ning kinnitasin neile vitselpaela ning lõplikult sai kinnitatud aedpistega.

Lõike konstrueerisin, modelleerisin ise, aga kuna olin laisk ja ei viitsinud oma peaga tehtud modelleeringut internetist kontrollida (google’i otsing modelista shorts), siis unustasin ühe detaili ära – madaldatud värvlit 3cm sisse võtta. Aga see polnud maailma lõpp – proovis tuli lihtsalt natuke rohkem nööpnõeluda. Kui kellelgi on soovi ka ise meeste pükste lõiget konstrueerida, siis leidsin, et Keskraamatukogus on Heidi Paju “Meeste pükste konstrueerimine” raamat täiesti olemas ja mina olen konstrueerinud sealt Sokk’u süsteemi järgi. Esimene kord on raske, vähemalt minul oli, aga edasi läheb juba ladusamalt. Eks iga algus on raske.

I

II
III
IV
V
VI

Pesa läpakale ja mobiilile /aka/ sain nutikaks

Paljud on siiani imestada saanud, kuidas ma ilma nutitelefonita hakkama saan. Väga hästi! Nüüdsest olen aga ka mina nutikas ning seepärast tekkis mõte õmmelda nii arvutile kui mobiilile ühes stiilis pesad. Mõeldud tehtud – uurisin, mis kangaid riiulis leidub ning leidsin sealt padjakatetest üle jäänud lillelist kangast, ühe tegemata koti jaoks ostetud pruuni mööblikangast, veidi vanaroosat linast kangast ning et kogu kremplit pehmemaks muuta otsustasin kasutada fliisi. Nööbikarbist leidsin ka kasutatud kinnised. Algselt arvasin, et need võivad ebamugavaks osutuda, kuid õnneks oli mure asjatu. Ainult karabiinid pidin juurde muretsema. Soovisin kindlalt, et rihma saaks eemaldada, sest kott ei ole veekindel ning vajadusel saab seda siis mõnusalt teise koti sisse poetada.

Detailid said ka tugevdatud, sest just see pruun materjal on suht ludri. Koti õmblemine ise oli üsna lihtne. Voodri ühendamisel tuli avause nurkades päris täppistööd teha ning kumerad nurga ilusti ühesugused saada. Millegi pärast on sellised kumerad nurgad minu üks nõrku kohti. Pean alati hästi hoolikalt neid õmblema ja enamasti läheb esimesel korral ikka nihu. Harjutamise asi!

Esimeste nutikottide kohta jäin tulemusega rahule. Loomulikult oleks kift, kui kott oleks veekindel ning vahematerjalina oleks kasutatud mingit spetsiaalset vahulaadsest materjalist kihti, aga hetkel said kotid tehtud käepärastest materjalidest.

I

 

II
III

IV

V

Väike valge linane kleit

Hoolimata sellest, et vaba aega ei ole viimasel ajal just ülemäära palju, püüan aeg-ajalt siiski ka endale midagi õmmelda. Seekord sain inspiratsiooni Vintage Tallinna’lt, mis toimus juba mõnda aega tagasi. Nägin seal üht valget linasest kangast kleiti, millel olid samuti tumesinised puuvillakandid. Tegumoodi täpsemalt ma ei mäleta, aga minu suuniseks oligi just linane kangas ning värvikombinatsioon.

I

Kleidi tarbeks konstrueerisin tavalise kleidi põhilõike ning nihutasin veidi õlajoont, kuna olen suurest õmblustööst juba veidi längu vajunud. Esi ja seljaosale märkisin ära vööjoone ning sissevõtete laadsete voltide algus ja lõpujoone ning alustasin voltimistööga, et tükile vöökoht tekitada. Seda tegin pigem vaba käega, kui suurt täpsust taga ajades, sest tegu on linase kangaga ning tahtsin kleidile veidi rohkem isikupära anda. Kleit on kahekordsest linasest, sest üks kiht oleks läbi paistnud ning kangast oli piisavalt.

II

III

Loodan, et peagi on ilmad juba soojemad ja mõnusamad, et oleks võimalust kleiti ka selga panna. Praeguse vihmaga lumivalguke ei ole ehk liigpraktiline. Tõsiasi on ka see, et tegu on ajatu kleidiga, mida on tõenäoliselt paslik kanda ka mõne aasta pärast.

Eelmisel nädalal sain kätte ka enda nimesildid, mida nüüd rõivastele sisse õmmelda saan. Seegi kleit sai sildi võrra uhkemaks. Sildid said endale sisse ka kaks esimest suvist kleiti, mis minu e-poodi jõudsid. Loodan, et kleidid leiavad peagi omanikud.

IV