RuthSotnik.com

AW’15 Kikilipsukollektsioon ehk hunnik härrasid!

Nüüd, kus sügis on juba oma täies värvikirevuses jõudis Tali Mini poodi (Voorimehe tänaval, Tallinna vanalinnas) ka minu sügis-talvine kikilipsude kollektsioon. Sedakorda on kikilipsud inspireeritud sügisestest toonidest ning päris mahedad. Viimasel ajal on mulle eriti hingelähedaseks saanud just tumedamad, kuid oma tumeduses siiski kirkad toonid – eriti tumeroheline ehk emerald. Sir Emeraldi kohtab ka lipsukollektsioonis päris mitmes variatsioonis. Kuna seekordsed lipsud on omamoodi väärikamad, kui ehk mõnedki varasemad, siis said ka kõik lipsud endale tiitli Sir. Tundus igati paslik.

Samuti on alles jäänud igasugu ruudu ja kanajalatemaatika (jajah, see Sir Hunting I on kanajalgadega). Kollektsiooni lipsud on ka oma olemuselt veidi tummisemad, sest valdavalt kasutasin villast kangast, abiks suts puuvilla.

Seda kollektsiooni võib pidada ka esimeseks pääsukeseks, sest eelnevalt olen ma teinud pigem minikollektsioone (3-4 sarnaste joontega lipsu). Seetõttu otsustasin, et lõpuks ometi võiks koostööd teha mõne vahva fotograafiga, kellel oleks oma vaatenurk ning kes mõistaks minu loodud kikide hoogu. Täiesti juhuslikult ning igati õigeaegselt juhtus minu Facebooki seinal kajastuma üks ütlemata ägeda emotsiooniga pilt – pildistajaks Merilin Mandel, kellest ma varem kuulnud ei olnud. Uurisin kohe lisa ning hops, juba olimegi kohtumise kokku leppinud. Peab ütlema, et Merilin on täielik entukas nagu minagi. Selle suurepärase energia ja rõõmu tõttu ongi inimesed tema piltidel nii elavad. Ütlesin kohe, et tehtavate piltide keskpunktiks ei pea ilmtingimata alati kikilips olema vaid ehk olulisemgi on emotsioon, lugu, tunne. Koostöös Merilini ning megaägedate kikilipsukandjate Lennart Lennuk’i ja Karmo Nigula’ga sündiski üks hoogne fotolugu. Suur, suur aitäh neile veelkord!

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

Fotod: Merilin Mandel

Modellid: Lennart Lennuk, Karmo Nigula

Kikilipsud ja kindad Uue Maailma Festivalil

Terve nädal kibekiiret valmistumist Uue Maailma Festivaliks ongi nüüd läbi ning ka Festival sai mööda. Ma olen siiralt tänulik kõigile, kes mind üles otsisid ning kõikidele huvilistele, uudistajatele, klientidele! Teid oli uskumatult palju ning sel nädalavahetusel saadud energiat jagub mul veel nii mõnekski ajaks ning jaksu uutele kangajahi tuuridele minekuks on nüüd ka varnast võtta! Omaniku leidsid mitmed kikilipsud ning omanikeks said täiesti võrdselt nii mehed kui naised. Palju oli ka kinnaste proovijaid ning vastu sai võetud mitmed kindatellimused. Minul on aga kärmed käed, seega kel veel kindasoovi, siis võtke ühendust! Saan kududa kindad täpselt teie käe järgi! Targad naised festivalil teadsid juba öelda, et pihlakate ja seente arvukus pidavat külma talve tähendama ning soovisid mulle jõudu ja kärmeid vardaliigutusi. 

Proovisin festivalil teha ka väikest viisi lipsustatistikat küsides, missugune lips uudistajatele esimesena silma jäi. Minu statistikast ei tulnud aga midagi välja, sest pilgupüüdjad olid täiesti erinevad. Kui nüüd peaks ühe siiski välja tooma, siis võiks see olla see lips. Meestele meeldis see enda jõulise oleku poolest, sest tegu on paksema materjaliga ning lips hoiab väga hästi vormi. Naistele tundus see meeldivat pigem mõnusa koloriidi poolest.
Meeldiva üllatusena jäin ma silma ka mitmetele meediaväljaannetele. Selle peale ma isegi ei tulnud, et keegi võiks tahta mind mõne tänavamoe kolumni jaoks pildistada või mind intervjueerida. See võttis kohe kohmetuks. Püüan nüüd silmad kõrvad lahti hoida, kui mõnes stiilinurgas minust mõni pilt peaks leiduma ja eks ma siis annan teada ja näitan teile ka!
Esimese kaamera ees tehtud intervjuu ristsed on nüüd aga saadud ning armas Katriin küsis minult mõned küsimused. Kuna see kõik tuli nii ootamatult, siis puterdasin parasjagu, aga olen jälle kogemuse võrra rikkam ning ehk suudan järgmisel korral paremini lauseid formuleerida ning aeglasemalt rääkida.
Minu esimest intervjuud kaamera ees saab vaadata Siit ning mind saab pildis näha kuskil 02:09:12.
Kohe peale seda sain natuke juttu rääkida ja Uue Maailma Raadiole, aga seda kohta ei suutnud ma järelkuulamisest üles leida. Kui keegi satub peale, andke mulle ka teada!
Igatahes, suur tänu veelkord kõigile, kes uudistama tulid ja tänan ka rohkete kiidusõnade eest. Suur heameel on mul ka seetõttu, et mööda jalutas ka palju inimesi, kellel on juba minu tehtud kikilips ning kui küsisin, kas lips on ka kasutust leidnud, siis kõik olid seda vähemalt ühel korral kandnud ning mõni tragim lausa pidevalt – super lahe värk!
Kuna huvi lipsude vastu on suur, siis püüan selle nädala jooksul korralikult ka oma avalikul Facebooki lehel olevat lipsukogu galeriid täiendada, et kõik lipsud endale omaniku leiaksid. Aina täieneva lipsukogu leiab Siit! Oma Facebooki lehel annan teada ka oma jookvatest tegemistest, uutest valminud töödest, blogipostitustest – ühesõnaga kõigest mis toimub. Kes soovib kursis olla, siis ootan teid kampa!

Koolikell, koolikell!

Nonii, esimene koolinädal on otsa saanud ja juba endale hilisemaks lugemiseks tahaks miskit kirja panna. Kindlasti on seda postitust mul kahe aasta pärast, mil rätsep-stilisti paberid käes, huvitav lugeda!

Esimene nädal on olnud paras kohanemise nädal. Koolikeskkond on mulle juba kuidagi võõraks jäänud, sest tööl käimise harjumus juba sees ning ka ülikoolis oli hoopis teisiti. Sellises klassikalises koolitunnis polnud ma teab mis ajast käinud, aga eks neid klassikalisi koolitunde on meie õppekavas vähe ning ainult alguses. Ega õmblemist ju kuivalt ei õpi, ikka praktika käigus! 

Enne kooli minekut, tegin põhjalikku eeltööd ning suhtlesin mitmete lõpetanutega ning teiste selle koolis käinutega, sest otsus päevasesse õppesse minna ei tulnud kergelt. Küll aga andis mulle jõudu juurde õpilaste ja vilistlaste tagasiside ning kõik kiitsid siiralt. Hoolimata kiidusõnadest olin ma igaks juhuks veidi skeptiline, aga pean tõdema, et tõepoolest on seal väga lahe! Sellel aastal on ka muidugi palju uusi õppejõude või õpetajaid, ma ei teagi kuidas neid nimetama peaks, kes on kindlasti uue hingamisega. Üllatav oli ka see, et minu kaasõpilastest umbes pooled on kõrgharidusega. See on minu meelest väga lahe, sest  inimesi on igast valdkonnast. Väga veel tutvuda ei ole jõudnud ning kõik näodki pole veel meeles, aga küll jõuab. Õnneks on meil juba alguses nädalas kaks tervenisti praktikapäeva, kus mõnus õhkkond ja saab natuke juttu ka ajada. 

Koolis olles on tihti kummaline tunne ja küsin endalt, et kas tõesti räägitaksegi nii suure kirega kangastest ja pistetest ja kogu sellest maailmast. Tundub nii uskumatu, sest üldiselt, kui kellelegi õmblemisjuttu rääkida tahan, siis huviga kuulajaid leidub vähe. Tahaks end lausa näpistada! Lahe oli ka Dormeuil’i kangaid oma käega katsuda, sest need on ehk maailma ühed kvaliteetseimad üldse. See oleks äge, kui ma ükskord neid kangaid kasutades mõne ülikonna teeks. On kuhu poole püüelda.

Praktikas on alguses alusõpe, kus teeme erinevaid käsitsipisteid ning natuke masinpisteid. Ma polnud varem ka uuema aja tööstusliku masinaga õmmelnud ning ka see oli kogemus omaette, sest korra läks ikka koordinatsioon täitsa sassi. Nõuka tööstusmasinatel õmblemine on üsna sarnane kodumasinatega, suurim vahe on stabiilsuses ning kiiruses. Koolis on aga modernsem masinapark ning kahe jalaga kiirust reguleerima pole ma harjunud ning põlvetõstuk vajab ka veel harjutamist. Kolmandaks niitide lõikamine kerge kannavajutusega. Kolm lihtsalt liigutust, aga vajavad harjutamist. Siiski tulid mul esimesed harjutused ehk joonte järgi erinevate kujundite õmblemised täitsa hästi välja, aeglaselt, aga hästi. Triikimiskeskused on ka täielik õnnistus, sest kui kodus kikilipse teen, siis teen ikka mitu korraga ning seetõttu võin vahel tund aega järjest triikida. Selle aja jooksul jõuab triikimislaud juba parasjagu kuumaks minna ning lõpuks hakkab alt juba ka kondentsi tilkuma ning näpud peavad samuti rauast olema. Triikimiskeskustel on aga jahutus/auruimur. Vat mis oleks siis lipse õmmelda!

Esimese praktikapäeva lõpuks olin ma hakkama saanud sellise õppe lapikesega.

Mul on siiralt hea meel, et ma tegin valiku kooli minna ning ootan juba neid uusi adrenaliinilakse, kus käed kliendi kangasse löön ning sellest midagi ilusat tuleb!

Kikilipsud Hendrikutele

Publiku suurel nõudmisel jõudsin ma lõpuks valmis ka mõned kikilipsud pisematele põnnidele. Tegin need ainult sutsu väiksemad, kui täismeeste omad, et oleks ikka lips, mida vaadata! Nüüd ongi mõned lipsud lausa paaris, üks suur, teine väike!

Eile oli mul au kohtuda ka kahe Hendrikuga, kes mõlemad said endale kikilipsud. Vanem Hendrik läheb täna esimesse klassi ja sai peaaegu täismeeste kikilipsu – klassikalise kinnitusega, aga ainult veidi väiksema. Natuke koerust peab ka ikka ühe lipsul olema ning selline ta sai.
Veel kohtusin ühe pisema Hendrikuga, kes valis endale viie lipsu seast välja ühe Ämblikmehega lipsu – tundub, et see on väga popp variant! Väiksemal Hendrikul oli aga super hea tuju ning rõõmus meel, et õues ringi joosta sai. Seega andsin mina endast parima, et väike Hendrik pilti püüda. Ega ilma naljata ei ole eraldi lastefotograafid! Hendrikul oli minu üllatuseks seljas ka huud, mille talle tegin. Varrukad on veel küll sutsu pikad, aga muidu täitsa paras. Nüüd on ka näha, mis imeasi seljale tehtud sai! Ja mis peaasi, Hendrikule meeldib nii huud kui ka ämblikmehe lips. See on kõige olulisem!
Juba järgmisel nädalavahetusel on toimumas ka Uue Maailma Festival. Olen seal oma lipsudega kohal ning tundub, et pean enne mõned Ämblikmehed juurde tegema! Kaasa võtan loomulikult ka suurte meeste lipsud, mida ka naised kanda võivad ning vist jõuan ka mõned kindad valmis. Annan nädala jooksul täpsemalt teada!

Nädalast seda ja teist

Käisin täna Vanamõisa käsitöölaadal ning sealt tulles lappasin kaameras pilte ja avastasin, et sellest nädalast on täitsa toredaid pilte. Mõtlesingi siis, et teeks vahelduseks ühe teistmoodi postituse. Pistan siia mõned lihtsalt niisama pildid nädalast ja täna laadal nähtust. Miks mitte, seni kuni purgid ahjus on. Tegin nimelt õunamoosi kaneeliga – soovitan soojalt!

Nädala alguse poole organiseerisin lõpuks kõik oma kikilipsud ära! Ma olin juba pikka aega mures, et need ilusti enam karpi ära ei mahtunud ning nüüd on need ilusti kõik eraldi pandud. Uhke värk!

Avastasin, et internetis reklaamitud nipp rucola hoidmiseks toimib. Eksole kahju osta seda suurt pakki rucolat, kui no pool läheb ikka tavaliselt prügikasti. Küll aga saab seda edukalt säilitada no oma 3 päeva, kui see panna paberrätiku peale õhukindlasse nõusse ning vajadusel korra ka paberit vahetada. Paber imab kogu tekkinud niiskuse sisse ja salat näeb pikemalt hea välja. Oi ma olen rõõmus, et see toimib!
Tänu sellele nipile saime kolmapäeva hommikul uhke hommikusöögi teha! 
Nii juhtub, kui mind loodusesse lahti lasta. Tegelikult on mul endiselt suur mure, et nii palju mustikaid metsa jäi. Peab korjama minema, sest hetkel on ainult kaks karpi külmas ja isegi isu pole veel täis söödud. Ja millest ma siis muidu talv läbi smuutisid ja kooke teen! Kohe metsa mustikale!
Õhtul mängisime lauamänge (väike Saboteur paistab ka) ning Liina tegi uhke toorjuustukoogi. Hirrmus maitsev!
Nüüd aga mõned Vanamõisa käsitöölaada pildid. Rahvast oli murdu ja ka kraami pakkujaid otsatult ning seetõttu jäi kindlasti suur osa kahe silma vahele. Oma osa mängis ka ilm, mis päris ära keeras ja tagasi rongi peale jalutasime juba paduvihmas. Mina olin õnneks valmistunud ja hullu ei olnud sest ilmast midagi!

Kulinaarse duetti telk oli ehk üks ägedamaid, sest toidujuttu mulle kuulata meeldib. Pealegi said kiiremad ka ise ühtteist maitsta. Üks lihtsamini järgi tehtavaid pakutud asju oli kange piparmünditee, kuhu lisatud nö hõõrutud (ehk siis purustatud) pohli. Väga mõnus ja värskendav!

No vot, selline postitus siis. Purgid on õnnelikult vahepeal ahjust välja võetud ja kohekohe läheb moos sisse! Peaksin uuesti oma kollase tuulejaki ka ette võtma, sest ilmad on juba vastavad. Peab ennast kokku võtma!

Suvised kikilipsud

Sain eile nodivahetuselt lahedat karmikoega linast kangast ning mõtlesin sellest endale paar poekotti meisterdada, sest vanad on juba üsna nukrad. Mul on jõulukingituste tegemisest veel veidi pruuni kangavärvi ka alles, millega oleks sobilik sinna peale midagi joonistada või kirjutada. Kui aga täna hooga kanga kätte võtsin valmisid sellest hoopis kikilipsud. Niisiis, see kangas on juba asja ette läinud!

Sellised suvised lahedikud tulid siis!

Olen laupäeval ka Erkile minemas ning selle tarbeks peaks endale midagi ägedat selga kombineerima või ehk jõuan veel midagi valmiski teha, aga kiirustada väga ei tahaks. Ilm tõotab vähemalt priima tulla, sest olgem ausad, vihmaga on väga keeruline ennast lahedalt riidesse panna. Usun, et midagi head mõtlen ikka nädalaga välja! Võtan juba pikemat aega ennast kokku, et kannaga krae ja eest nööbitav kleit valmis teha, aga kuna seal on minu jaoks nii palju uut, siis kohe kuidagi ei julge seda tükki ette võtta. Samas tahaksin hirmsasti ka ise rohkem kikilipse kanda ja kaubandusvõrgus korralikke kannaga kraega asju naistele üldse ei leia – kui siis kaltsukast, aga ka seal pole minu mõõdus viimasel ajal midagi olnud. Peab ikka julguse kokku võtma!

Olen tagasi!

Vabandan, et olen blogi nii unarusse jätnud. Viimane nädal on olnud lihtsalt selline isemoodi, aga nüüd olen täiel tuuril tagasi ja hakkan vaikselt jälle ka õmblemisetuure üles võtma! Nädalavahetus tõotab tulla küll kõike muud kui õmblemise rikas, aga selle eest väga tore. Tulemas Muuseumi Öö, homme õhtul üks sünnipäev ning Kalamaja Päevad. Viimasega seoses kutsus Esta üles oma käsitöönodi jagama, vahetama. Lähemalt SIIT!
Mina püüan igatahes kohal olla, kuigi lubasin sõbrannale, et hea ilma korral (lubati ju lausa 30 kraadi ja vaid vahelduvat pilvisust), et läheme linnakärast eemale kuskile rabasse jalutama, aga jõuab ehk kõike!

Et ka mul midagi vahetada ja laiali jagada oleks tegin järjekordse inventuuri ja kuna ma olen juba vähemalt 5 aastat aktiivsemalt meetreid kangast kulutanud ja muudkui iseseisvalt õmblemist õppinud, siis igasugu kangajääke ja ka mõned suuremad tükid olid täitsa olemas. Kuna talviti olen ka kudumishoolik, siis leidsin ka kolm tokki lõnga, mis hea meelega lihtsalt kellelegi ära anda võin.

Kuna minu mingisugunegi haritus kangaste teemal on tulnud alles hiljuti, siis on leitud kangastes loomulikult palju polüestrit, aga neidki saab asjalikult kasutada kasvõi taskuteks (jep, see on põhiline, kuhu mu kangajäägid lähevad)! Leidub ka veidi trikotaaži, teksat, villast ja puuvillast. 

Aga ilusa ilma puhul oleks niisamagi mõnus chillida!

Ahjaa, mõned välja lõigatud seotava kikilipsu jupid leidsin ka. Ehk kellelgi on soovi kokku õmmelda ja kaela siduda!

Work in progress

Nokitsen parasjagu uute kikipiltide kallal. Nendega, mis mul hetkel siawear.com lehel üleval on ei ole ma siiski päris rahul ja otsustasin seega kõik uuesti pildistada. See võttis mul eile ikka oma paar tundi aega ning kui lõpuks pildid arvutisse laadima panin olin kohe täitsa väsinud, aga õnnelik, et tehtud sai! Mõnulesin siis kenasti diivanil päikeselaigus, kui sõber teatas kell 17.18, et tule 18.00 algavale Edmar Castaneda kontserdile. Algne vastus oli ikka, et ei ma nii kiirelt ei jõua, aga oh imet, minu jaoks tuli lausa graafikuväline buss ning jõudsin ilusti kohale ja vanale kontserdipildistajale kohaselt maanusin ikka esiritta. 

Väga lahe kontsert oli, tõesti. Castaneda on ise nii lahe ja stiilne tüüp ning nende temperametsus ja omavahelised naljad olid muhedad vaadata. Tromboonimängija võttis vahepeal naeratuse suult, aga mis sa ikka hing tahad. Castaneda nägi muidugi väga stiilne välja ka – tal on selline eriline sonihullus!

Kuna ma ise sedakorda Jazzkaart ei pildista panin ilustama ühe Markuse foto! Väga laheda vaibiga minu meelest. Aga jah, soovitan Castanedat kindasti kuulata. Youtube’is on lausa HD’s lühem kontsert saadaval, aga hoiatan – see on Jazz!
Aga veel minu tootefoto katsetustest – see on žanr, millest ma suurt midagi ei tea ja muudkui õpin ja katsetan. Hetkel otsustain kikidega minna hallikasvalgelt taustalt beežile ning stiili veidi ühtlustada. Esimene pääsuke sai selline
Kuidas tundub? Ma ise olen neid eri variante juba nii palju katsetanud ja vaadanud, et ei oska enam seisukohta võtta.
Ahjaa, üks asi kripeldab veel. Peaks vist ikka ka aktsioonist Made-Me-May-14 osa võtma, aga kuna ilmad juba nii soojad, et ma enda tehtud mantlit ja kindaid enam üldiselt ei kanna, siis läheb asi juba keerukamaks ja natuke fabritseerimist tuleks edukaks osalemiseks teha. Samas see mõte on nii ahvatlev. Oeh, pean vist ikka südame rindu võtma. Mul ühtteist endatehtut ikka kapis on ka reaalselt kannan nädalas kaks korda kindlasti midagi (kui nüüd needsamad kindad välja arvata). Mõtlen veel hetke, missugune lubadus anda, aga peab vist ikka ettevõtmisega ühinema! Kadri blogis on juba paar eeskujulikku lubaduse andnud!

Õmblushullus vabas õus!

Nädalavahetus oli täis korralikku nokitsemist ja õmblemist ja seda värskes õhus! Tekitasin endale kompaktse õmbluskarbi, kus kõik vajalik sees ning pakkisin autosse ühes õmblusmasinaga ja maale sõit sai alata. See oli vist ka ainus kord, kus olen maale minekuks igaks juhuks kaasa pakkinud nii talvemütsi ja kindad kui lühikesed püksid! Ilmad olid aga tõepoolest nii mõnusad, et sain välikööki endale korraliku õmbluskoja püsti panna – masin, triikraud ja muu kraam.

Asju karpidega organiseerida on ikka päris mõnus. Ei ole tarvis aega kulutada asjade otsimisele vaid muudkui võta ja tee. Nii mõnus! Kodus saan samamoodi asju karpides hoida ja kikikangad kõik samas kastis – ei tolmu ja kõik omal kohal. Seintele peaks aga riiuleid tekitama, et mu karbiarmastus kuhugi ka ära mahuks.

Oh ja muidugi üks korralik pasha, mis täna lõunasöögi lõpetas. Mõnus puhkus! Värske õhk on tõesti see, millest korterielu juures puudust tunnen, eriti kui nüüd ilmad tõepoolest nii mõnusaks ja soojaks jäävad. Õmblustuba õues on ikka priima privileeg! Suvel kindlasti kordan!

Madness!

Täielik kiki madness hakkab vaikselt otsi kokku tõmbama, sest nüüd on mul küll pool manni neid juba täis! 

Samas ei suuda ma vastu panna, kui jälle mõne ägeda kanga ja värvikombinatsiooni kätte saan ning lihtsalt pean kohe jälle paar lipsu valmis tegema! Nüüd püüan aga jälle muude asjade õmblemisele pühenduda (püksid lõpetada, seelik korda teha) ja kikidest natuke puhata.

Ühes lipsudega valmistasin neile ka pakendid. Päris niisama või kilekoti sees lipsu ju ometi kellelegi ulatada ei soovi ning seetõttu otsustasin karpide kasuks. Kuna aga päris selliseid kompaktseid karpe nagu mul mõttes olid ma ei leidnud, pidin välja mõtlema alternatiivi. 

Möllasin nende kujundusega päris kaua ning lõplik variant valmis lõpuks siiski ühe õhtu ja paari tunniga. Harril tuli veel väga cool mõte see pabersilt naha külge õmmelda. Annab sellist mõnusat maiku juurde! Täna valmistasin siis karpe juurde, et oleks kohe võtta ning see sats, mis poodi läheb vajas ka pakendeid. Mõned kikid on juba A.G.A.N.i poes Rotermannis saadaval – saab oma käega katsuda ja proovida ning kevadeks ehk uue lemmikvidina! Mul on küll madness peal! Peaks endalegi rohkem kiki kandmise pluuse vaatama, sest igal hommikul vaatan igatsevalt oma kikilipse, aga lõpuks läheb selga ikka midagi muud. Küll aga oli lust pühapäeva hommikul toidupoes näha eriti stiilset noormeest kikilipsuga – vot see on äge! Ei mingeid pühapäeva veninud dressipükse.

Alumine kiki on juba pakitud ja ootab, kuni omanik järele tuleb!

Seoses blogiga olen viimasel ajal jälle rohkem pildimajandusega tegelema hakanud ja päris mõnus tunne on. Kunagi pildistasin palju – peamiselt enda rõõmuks kõike, mis nägin ning ka kontserte. Ühel hetkel tulid aga muud tegemised peale ning kontserdite pildistamine ammendas end minu jaoks, sest ma ei osanud enam end iseseisvalt arendada. Kindlasti oleksin saanud palju paremini pildistada, aga kuidagi ei osanud endast rohkem anda ja sinna paika see jäigi. Nüüd olen aegajalt tuttavatele ikka ka kontserte pildistanud, aga vähe. Tundub, et blogi toob mind ikka ja jälle foto juurde tagasi ja on aeg end jälle selles vallas arendama hakata!

Ja madnessil peab ju muidugi ka soundtrack olema!

Muse – Madness

What’s up?

Palju asju on hetkel käsil, aga alustan algusest.

Esmalt on mul väga hea meel, et minu kikilipsudel on juba päris palju fänne ning peagi võib neid lausa ka paari poe lettidelt leida! Selleks on mul vaja veel aga veidi ettevalmistusi teha – viimistleda pakendid ja sildid kujundada ning valmis teha. Eks muidugi ka viimane sats lipse tuleks ära lõpetada, sest need veel kokku panemata ja osade lipsude paelad pean ma ümber tegema. Äge värk!

Kes veel ei tea, siis kikisid saab vaadata ja endale saada siitkaudu https://www.facebook.com/ruthsotnikdesign!

Seoses lipsudega olen juba pikemat aega otsinud endale üht pealtnäha lihtsat musta kleiti, millega kikisid kanda saaksin. Põhimõtteliselt peaks see olema ülalt nagu triiksärk ainult, et pool- või lühikeste varrukatega ning all näiteks poolratasklošš seelik ning kindlasti särgi osa musta värvi. No selline nagu ma siia visandasin ja ma palun juba ette oma joonistamisoskamatuse eest vabandust, aga küll ma õpin!

Kuna ma sellist kleiti kuskilt leidnud ei ole, siis tundub, et ma pean selle tegemise ise ette võtma. Ma ei ole sellest hetkel suures vaimustuses, sest mul ei ole kannaga kraedega eriti kogemust ning ma ei ole elusees ühtki eest nööbitavat asja teinud. Samas lohutan ennast sellega, et see ei saa ju nii keeruline olla (raudselt tegelikult on seal sada nippi, mida ma ei tea). Arvan siiski, et võtan julguse kokku ja teen esmalt ühe voodilinast katsetuse (sain emalt hunniku vanu linu ja kardinaid, mis katsetamiseks väga head). Põhimõtteliselt tuleb ju lihtsalt triiksärgile seelik lisada – kui nüüd positiivselt mõelda.
Mis siis veel? Uurisin keskraamatukogust, kuidas neil Burdade jms on. Soovitati uurida haruraamatukogudest ning täna sattusingi mööda sõitma Nõmme raamatukogust ning haarasin sealt kaasa hoopis kaks Ottobre’t. Ma ei ole neid varem kasutanud, kui olin väga rõõmus, kui nägin, et kõiki numbris olevaid lõikeid on ka suuruses 34! Burdade puhul algavad suurused enamasti 36’st ja iga lõike puhul ei aita 1cm väiksemaks tegemine. Kuna ma pole aga Ottobre lõikeid varem kasutanud, siis ma ei tea, kui sobivad need mulle on, aga arvan, et triiksärgi lõike selle kleidi jaoks võtan just Ottobre’st. Eks siis saab näha ja kirjutada!

Hetkel on mul aga pooleli Burda cigarette pants lõike järgi tehtavad püksid, millega hullult jagelen. Asi nimelt selles, et lõige oli suuruses 36 ning seepärast ei istu need eest ilusti. Tean enamvähem, mida parandama pean, aga see on ikka hull traageldamine ja proovimine, sest tahaks need ikka ilusaks saada. Tagumise poole sain ilusaks, kui pikendasin ja laiendasin sissevõtteid ja keskkohast võtsin ka korralikult sisse. Sääred olid isegi okeid, kui sealt lihtsalt 1cm maha võtsin – ehk siis nimi cigarette pants on vähemalt välja teenitud. Loodan püksid ikka järgmise nädala jooksul valmis saada, sest mulle see kangas väga meeldib ning tahaks neid juba kanda!

Jep, olin laisk ja lasin hops musta overdusega üle ning ei viitsinud niiti vahetada. Samas kuna väljast on kangas tume ning tavaõmblus on peaaegu musta niidiga (selline pruunikas veinipunane) õmmeldud, siis must on isegi ka ok.

Kokku, lahku, veidi mööda, aga usun ja loodan, et tulevad vinged! Nüüdsest juba tean ja meenutan, et pükste taskul on ikka 3 õmblust (iga kord jälle mõtlen, et kuidas see kolm tuli). 

And finally! Käisin täna emal külas ning leidsin sealt kapist midagi, millest olin just unistanud. Nimelt soovisin endale täisklošš musta põlveni seelikut ja mul polnud õrna aimugi, et see seelik, mille ehk 6 aastat tagasi tegin ja veel väga ägedast kangast on seal kapis mind ootamas! Võtsin selle kaasa, aga ma pean siiski selle üles harutama ja uuesit kokku õmblema, sest siis ma veel eriti osav ei olnud. Siiski on seelik paras ja kangas on tõesti superäge! Ühesõnaga tegemist jagub, aga õnneks on mul nädala alguses veidi rohkem aega.