Õpetus – Avara, sirge pluusi konstrueerimine – Algajale!

Hetke moepilti vaadates saab mõnusalt kinni haarata võimalusest kanda mugavaid lohvakaid pluuse, kleite. Eriti mõnus on aga see, et neid ei ole üldse keeruline ise konstrueerida ning kohandada. Täitsa vabalt võib Burda otsimise ning sealt saadud lõike lahtimõtestamise (kui avar, pikk või lai see lõige siis ikkagi on või issand jumal kui kirju see lõikeleht on) vahele jätta ning võtta ise kätte suur tükk paberit (näiteks ehituspappi), pliiats ning joonlaud ja tööle asuda.

Milliste tegumoodide ja materjalidega lõige sobib

Tegemist on väga avara ja lohvaka pluusiga. Pluusi variandis tuleks kindlasti materjaliks valida hästi langev kangas. Kas trikotaaž, viskoos, siid ka õhem puuvilla batist võib sobida. Peaasi, et langeks.

Minu antud variandis on varrukas/õlaõmblus (üks ja seesama) antud üsna pikk (ka pluus ise on mulle väga lai), seega jäigema materjaliga ei jääks see ilusti hoidma. Küll aga, kui õmmelda mantli stiilis ning paksemast materjalist ning sellisele pikendatud õlale veel varrukas otsa õmmelda võib lõige edukalt toimida (siiski peaks olema pehmem mantlikangas).

Samuti võib antud mõõtudesse suhtuda vabalt. Peaasi on, et pikkus on Sulle meeldiv ning ümbermõõt vähemalt 5cm Sinu rinnaümbermõõdust laiem (suuremate suuruste puhul võib olla rohkem, trikotaaži puhul ka vähem) ning kaelakaar piisavalt suur, et pluus üle pea läheks. Kui otsustad teha pikema pluusi või kleidi on Sul kindlasti vaja ära mõõta ka enda puusaümbermõõt. Kleidi/pluusi puhul peaks kleit/pluus olema Sinu kogupuusaümbermõõdust vähemalt 4cm laiem – mantli/jaki puhul rohkem.

Erinevatest modelleerimistest ja variantidest tegin lausa eraldi postituse, kust võib veidi ideid ja inspiratsiooni ammutada. Samuti saab ehk selgemaks, kuidas on võimalik lihtsa vaevaga samast lõikest eriilmelisi rõivaid valmistada. 

Siidist kleidiks pikendatud variant vööga.

Ettevalmistus, vajalikud materjalid

Tarvis läheb:

  • Paberit, ehituspappi (mõõt umbes 70x50cm)
  • Harilikku pliiatsit (mina eelistan teritatavaid)
  • Head teritajat (tavalised plastikust võivad olla paras peavalu)
  • Pikka joonlauda
  • Täisnurkset joonlauda
  • Mõõdulinti (võid ka enda rinnaümbermõõdu, puusaümbermõõdu ja soovitud pikkused mõõta)
  • Tööjuhendit 

Tööjuhendist

Kui oled vaadanud minu koostatud klassikalise seeliku konstrueerimise juhendit, siis on siinne juhend Sulle juba omal moel tuttav. Nimelt koosneb juhend siinsest tekstilisest ja pildilisest materjalist ning käib kokku youtube’ist leitava videoga. Loe kindlasti esmalt läbi siinne tekst ning ära muretse, kui Sa kohe kõigest aru ei saa. Kui siinne tekst on loetud ja pildid vaadatud pane käima video ning see peaks kõik seni lahtiseks jäänud juhtmeotsad peas ilusti kokku viima. Kui ikka tekib küsimusi oled oodatud kommenteerima postituse all – ehk on sama küsimus tekkinud ka teistel huvilistel, sest olen näiteks midagi olulist unustanud või lahti seletamata jätnud.

Nüüd aga asja juurde!

Lõpptulemus

Töökäik koos pikemate selgitustega

  1. Esmalt otsusta, kui pikk Sinu pluus tuleb. Tõmba sirgjoon ülalt alla ja märgi pluusi pikkus. Tähista kindlasti konkreetne alguspunkt!
    • Minu pluus on 65cm pikk, mis on täitsa tavaline pikkus(vt linnupluusi pilte altpoolt /olen 164cm pikk).
  2. Tõmba saadud punktidest (alguspunkt ja alläärepunkt) ristsirged vasakule.
  3. Märgi kaelakaare laius.
    • Minul 11cm.
  4. Märgi kaelakaare sügavused alguspunktist (esidetail ja seljadetail on samasugused va. kaelakaar ning üksteise peal).
    • Minu seljadetaili kaelakaare sügavus on 2cm.
    • Minu esidetaili kaelakaare sügavus on 10cm.
  5. Märgi õlaõmbluse/varrukapikkus. Sellel pluusil on varrukas tegelikult pikedatud õlg.
    • Mina märkisin laiuseks alguspunktist 34cm.
  6. Tõmba saadud punktist ristsirge alla.
  7. Märgi saadud joonele õlakalle 6cm.
  8. Märgi saadud õlakaldepunktist alla 1/2 varrukalaiust.
    • Minul on väga lai varrukas 24cm (rinnahoidja võib paistma jääda). Võib teha ka kitsama varruka.
  9. Tõmba saadud punktist ristsirge paremale, märgi sellele 4cm.
  10. Nüüd saad välja joonistada punkte ühendades õlajoone, varrukasuu.
  11. Märgi allääre joonele 1/4 pluusi laiusest.
    • Minu pluus on mulle väga lai, aga mugav kanda. 1/4 laiusest 25cm, minu Rü 84cm (sellest 1/4 oleks 21cm). Kogu pluusi ümbermõõt peaks olema vähemalt Sinu rinnaümbermõõt +5cm.
  12. Tõmba saadud punktist ristsirge üles nii, et oleks mugav küljejoont kujundada.
  13. Jälgi, et varrukanurgad, alläärenurgad, kaelakaare keskosad oleksid täisnurgad! (Mina oma väikeses mõõdus joonisel seda väga hästi ei saavutanud, küll aga on see täismõõdus lõikel käkitegu ent väga oluline).
  14. Põhilõige ongi valmis!

VAATA VIDEOÕPETUST SIIT!

Kas sellest lõikest kleidi lõike ka teha saab?

Saab ikka. Kõige lihtsam variant on pluusi lõiget lihtsalt pikendada nii pikaks, kui pikk kleit võiks tulla. Nüüd peab kindlasti arvestama ka puusaümbermõõduga! Kleidi puusaümbermõõt peab olema Sinu puusaümbermõõdust vähemalt 4cm suurem/laiem. Kui soovid kleidi vööjoonele kummi lisada võid pikkust julgemalt juurde panna, sest kummi kasutades tekib ilus langevus, mis tuleb kleidi pikkuse arvelt.

Pluus vööta ja vööga. Kui pluusi pikendada, saab kena kleidi.
Siidist kleidi variant, vööga. Läbipaistmatu materjali puhul võib ka nt kummi vööjoonele õmmelda.

Aga mis siis saab, kui soovin endale sügiseks hoopis oversize jakki või mantlit?

Siis on kõige lihtsam variant esidetailile lisada ülekäik (see osa, mis eest üksteise peale käib, kus tavaliselt on kas nööbid või trukid vms) ning reväär. Lihtsuse mõttes ei tee me mitte traditsioonilist reväärkraed vaid lisame ainult hõlmale revääri (krae).

Mantli, jaki tegemise puhul tuleb kindlasti anda julgelt suured varud. Enne võib minna ka näiteks poodi neid eriti suuri mantleid ja jakke proovima ning leida, kui suur ja lai Sulle meeldiks. Kes keelab toodet poes mõõdulindiga mõõta? Mitte keegi.

Kuidas lihtsustatud mantlilõiget teha?

  1. Esmalt määra ülekäigu laius. 
    • Mina valisin ülekäiguks 6cm. See on mantli puhul täiesti klassikaline ülekäik. Kui teen taljes, nööbitavat mantlit siis on ülekäik samuti tihti 6cm. Sellise oversize’i puhul võib ülekäigu teha ka laiema, kuid samas on laiust mantlil juba päris palju. Kõige lihtsam oleks teha lihtsalt vööga kinni tõmmatav mantel (sel juhul ära unusta vöötrippe).
  2. Joonesta uus eesäär.
  3. Ühenda seljakaelakaare ja õlajoone punktid. Pea meeles, et annad õlale õmblusvaru väljalõigates juurde.
  4. Hõlma reväär ongi valmis!

Varruka lisamine

Sellel lõikel on kõik peale kaelakaare küllaltki kandiline – kui soovid võid muidugi ka kaelakaare kandilise teha. Seetõttu ei pea siin muretsema ka varrukakaare pärast, sest seda lihtsalt siin ei ole. Seega võib varruka tegemiseks kasutada lihtsalt ristkülikut, mille laius on varrukalaius (joonestatud 1/2 varrukalaiust x 2) ning pikkuseks soovitud pikkus. Isiklikult teeksin aga varruka allääre veidi kitsama (vaata videost al 4:33).

Kasutasin pesuõmbluseid ja peenpalistusi. On oht kogemata tagurpidi selga panna!

Variante on lõpmata palju

Isegi sellist väga lihtsustatud konstrueerimist kasutades on lõpptulemi variante läbi modelleerimise ja materjalikasutuse lõpmata palju. Juba endal hakkas mõte liikuma, kuidas üht teist või kolmandat teha (selle abil saab nt edukalt trikotaažist nö batwinge teha või siis alla äärde kitsama kandi panna, võib teha eest nööbitava, mängida eri kihtide ja läbipaistvusega jne).

Kui õmblemise maailm on Sulle aga täiesti uus, siis tasub esialgu ära mõõta lihtsalt oma rinnaümbermõõt (Rü). Minu antud pluusi Rü on 100cm, seega kui Sinu mõõt on veidi väiksem saad esialgu konstrueerida pluusi täpselt nii nagu mina seda tegin. Seejärel õmble see mõnest vähem väärtuslikust kangast kokku ning proovi selga. Siis hakkab tekkima ka tunnetus, mis, kus, kuidas ning kindlasti näed, mida ise muuta sooviksid. Kuidas 2d paberlõikest 3d rõivas saab ongi treenimise ja tunnetuse küsimus, et hakata nägema juba vaimusilmas kuidas üks või teine asi istuda võiks. 

Siin antud pluus võiks olla algajale jõukohane ning samas paljude põnevate variantidega lõige. Kui ideid aga veel veidi väheks jäi, siis vaata kindlasti ka minu inspiratsioonipostitust!

Jõudu tööle!

Peenvärk ehk värske tikkimise fänn

Oh, kui hea, et on kevad tulemas ja aina rohkem valgust on igas päevas! Eriti tore on see seepärast, et olen avastanud, et minu tikkimiskirg aina kasvab. Siiamaani imestan, kuidas mulle küll selline miniatuurne nokitsemine meeldida võib, aga nii see on.

Tikkimisega ongi selline lugu, et ega mulle see kunagi eriti istunud ei ole. Eks kooliajast oli meelest ristpistetikand ja võibolla mingi muu näpuharjutus, mis kuidagi välja tulla ei tahtnud. Aasta tagasi surfasin aga internetiavarustes ja sain hakkama esimese pärltikandis prossiga – selline lihtsamat sorti, aga valmis ta ta sain. Hulgi hiljem tikkisin linnujakile linnud kirudes, et kuhu kõik mu käsinõelad muudkui kaovad (eks ikka nööpnõelte vahele). Siis võtsin otsustava sammu ja hakkasin enda meelest hirmilusat nõelapatja tikkima, aga no mitte kui midagi ei tulnud välja. See oligi hetk, millest ka linnujaki juures kirjutasin, kus panin ennast tikkimiskursusele kirja.

Kursus oli lühike, ent sain väga palju targemaks. Sain nii nippe ja trikke kui ka baasteadmised Härrasmehest nimega Kalle, kellest ma enne suurt või noh, üldse mitte midagi ei teadnud. Samuti ei olnud ma kunagi varem peenvillase lõngaga mitte kui midagi tikkinud. Sain ka selle kogemuse kätte ning tõdesin, et kummalisel kombel on mulle meelepärasem ja sobivam siidist õmblusniidiga (nr120) tikkimine, kui peenvillase lõngaga, mis kõigi eelduste kohaselt peaks lihtsam olema. Võta siis näpust.

Kuna koolitusel sai mulle selgeks, et nokitsemine on ikka minu teema ja jutuks tuli ka selline põnev asi nagu kuldtikand, siis hakkasin selle kohta uurima. Enne suve algust peaks ka selle kohane koolitus tulema, kuhu kindlasti minna soovin, aga ega ma nii kaua ju oodata ei suuda. Seepärast tellisin endale kuldtikandi komplekti, et saaksin juba neid hoopis isemoodi materjale katsuda ja proovida.

Komplektiks valisin kuningsinisel dupioni siidil kiili. Materjalid olid minu jaoks üsna võõrad, eriti metallikniit ja selline metallist tihe “nagu telefonijuhe” traat, mille inglise keelne nimetus on pearl purl. Selle õigesse mõõtu lõikamine ja õigele kujule mudimine, ilma seda vigastamata, oli natuke tülikas. Üldiselt oli see aga päris mõnus projekt, mis veel päris lõppenud ei ole, sest nüüd pean välja mõtlema, mis selle tükiga pihta hakata.

Töö käigus improviseerisin endale ka tikkimisnurga. Kuna õmblustöö on päris suurt ala vajav ning on mul kodust ammu välja kolitud, siis tikkimine on ideaalne nokitsemine, mis koju ka ära mahub. Tikkimisnurgaks sai mul hirmlai aknalaud, koos väikese lauakesega, millele raamihoidja kruvitud. Seda saan vajadusel kogu kraamiga ka näiteks diivanile tõsta, kus mul hilisõhtusteks tikkimisteks ka suurepärane lamp on. Tegelikult eelistan siiski päevavalgust, kuid alati ei ole päeval aega tikkimisega tegeleda. Lisaks tekitasin endale lauale ka pärlite jms pudi hoidmiseks sametiga aluse. Ehk siis kinnitasin puitklotsile lihtsalt sameti, alla ka kanga ning pits serva. Täitsa töökorras ja asendamatu alus sai. Muidu veeres see pisike pudipadi mööda elamist ringi, aga sameti peal püsib kenasti paigal.

Siin on raamil peaaegu lõpetatud töö. Jäänud on veel viimased sammud.

Selles suures tikkimistuhinas olen mõelnud palju ka tikitud kikilipsude peale. Hetkel olen endale lubanud, et teen mõned oma ideed teoks ja pildistan üles. Eks näis, mis neist saab ning kas keegi neid ka kanda sooviks. Ka töömaht on neil ju oluliselt suurem, kui lihtsalt õmmeldud lipsudel. Esimene pääsukesega kikilips ja viljapeadega lips on aga valmis saanud ning ootavad uusi omanikke.

Uute tikkimiste ja õmblemisteni!

Kuidas linnud endale jaki said…

Lõpuks ometi sai valmis oma pool aastat tagasi alustatud jakk. Mõne asjaga lihtsalt läheb kaua aega – olgu põhjuseks siis ajaline mõõde, disaini muutumine või lihtsalt mõttepaus. Selle jaki puhul on tõesed kõik eeltoodud põhjused.

Jaki kangas jõudis minuni juba möödunud aasta aprilli kuus. Tegu on üsna paksu kangaga, mis ideaalis pigem mantliks sobiks. Kuna aga tegu oli defektiga rulli lõpuga, siis mantlit välja sellest ei tulnud. Ka defekt sai muudetud hoopis efektiks vööjoonel – võibki öelda, et see efekt oli esimene idee, mis selle kangaga üldse tuli.

Teiseks sündisid linnud, mis nüüd taskuid kaunistavad. Need tikkisin käsitsi kollasele vildile ning olen oma üllatuseks avastanud, et säärane miniatuurne tikkimine mulle täitsa meeldib. Peale neid linnukesi olen veel veidi pärleid jms tikkinud ning kuna tikkimist ma õppinud ei ole vaid lähtun pigem oma loogikast ja sisetundest otsustasin ennast ka veebruaris algavale lühikursusele kirja panna. Loodan, et saan sealt uusi nippe ja paremaid töövõtteid, mida rõivakaunistusel kasutada.

Kui taskud valmis oli endiselt ebaselge, milline see jakk siis ikkagi tuleb ja kuidagi üle kivide ja kändude sai see püstise sallkraega. Dilemma oligi selles, et kangas on päris paks ning korraliku iseloomuga ning igavat asja teha ei tahaks. Samas ei saa ka üle pingutada. Lõpuks said jaki esikinniseks ka hoopis haagid ning ideaalne oleks seda kanda ülerõivana, all aktsenti andmas suur siidsall.

Sees on jakil kollane mustriline siidvooder ning voodriserva ei saanud kohe kuidagi kanti panemata jätta – seekord mitte.

Tõsiasi on, et eks hea asjaga lähebki aega ning kiirustades ei pruugi kohe mistkit välja tulla. Kuna tegu ei ole ka kiirmoega vaid läheb pigem eneseväljenduse rõivaeseme kategooriasse, siis püsib see kapis ehk hea mitu aastat, kaob siis jälle ning tuleb tagasi. Seega on panustatud aeg ja raha igati mõistlikult. Nüüd jääb jakk aga ilmselt kevadet ootama.

Kes natuke rõivaste pikaajalisusest veel lugeda tahab, siis tuli mul meelde hiljutine Bloombergi artikkel, mis ennustas, et rõivaste pikaealisus (hinnasildil rõiva eluiga ennustav märge) ning nendele antav garantii võiks olla tulevik.

Ahjaa, see vinge kangas on pärit TrendTekstiilist, vooder aga ootas oma aega juba kangasahtlis.

Harri pintsak ehk kaunite rapooride kokku ajamine

Juba paar kuud tagasi valmis koolipingis meister Alina abiga üks meeste pintsak. Nüüd, kus on tekkinud korra ka üks hingetõmbepaus toon pintsaku esimesena blogilugejateni (ägedamatest asjadest on vahepeal valminud veel üks pidulikum kleit ja hiirekarva kiiksuga mantel).

Juba aasta alguses läksime Harriga pintsakule kangast valima. Kuna pintsaku õmblemine ei ole siiski paar pärastlõuna töö vaid kiirematel meistritel kulub ehk 3-4 tööpäeva, siis teadsin kindlalt, et kangas peab olema korralik. Seepärast otsustasimegi seada sammud TrendTekstiili poole, kus on tõepoolest täiesti arvestatav valik ka ülikonnakangastest. Enne poodi minekut ütlesin veel Harrile, et teeme ikka ühevärvilise – ikkagi esimene meeste pintsak ja lisahullust pole tarvis (minu jaoks uus tehnoloogia, uued töövõtted, kus on õv’d sisse arvestatud ja kus mitte). Läks aga nii, et veetsime poes ehk kuskil tunnikese ja lauale sai valitud 4-5 kangast ja tõsiasi oli see, et just valitud Ruuduline kangas sobis Harrile kõige paremini. Kanga valimise kõrvale näitas Aivar mulle veel tema enda viimseni viimistletud ja kaunist pintsakut šniti võtmiseks – pani ohkama küll, aga pean tavaliselt ikka päris mitu korda kvartalis tõdema, et olen jälle korraliku portsu otsa sattunud. Hiljem olen muidugi õnnelik, et olen jälle ennast ületama pidanud. Niisiis väljusime ruudulise kangaga ning võtsime kohe juurde ja tagasihoidliku viskoosvoodri.

Edasi läks juba mõõtude võtmiseks ja konstrueerimiseks. Meeste mõõte võetakse samuti hoopis teisiti kui naistel, kuid mina ütleks, et õpetatud meetodid tagavad juba esimeseks prooviks päris korrektse tulemuse, kui ei ole just suuremate eripäradega kehakuju (kasvõi need musklisse treenitud ülakehad ja pilpad alakehad #viimase aja trend?).

 

2016-02-26 14.04.50_900

 

Lõige olemas, edasi lõikuse juurde. Ma isegi ei oska öelda, kui kaua ma seda kangast ladestasin – igatahes panin ma selle üle rapoori mustri järgi kokku, et olla kindel, et koos lõigatud detailid on ühesugused. Oleksin võinud ka kombineeritult lõigata (üks kiht korraga), aga kasutatud variant tundus selle konkreetse kanga puhul lihtsam. Omajagu mõtisklemist oli ka sellega, et kõik ruudud ilusti kokku läheks. Jälgides aga paari põhipunkti/reeglit/soovitust ei olnud asi ülemäära keeruline. Korrektselt lõigatud ruutu on kohati isegi lihtsam õmmelda, sest terve toode on nö kontrollpunkte täis 🙂

 

2016-03-03 19.47.33_900

 

Detailid lõigatud sai tugevdada, jäljendada jms toredat teha, et pintsak esimeseks prooviks näeks välja nagu tõeline rätsepatöö. Pintsak tuli sisult modernne ehk siis kogu hõlm ei ole töödeldud karvariidega vaid kasutatud on valmis rinnalina ning hõlm on dubleeritud.

 

2016-03-08 14.02.27_900

 

Kõige rohkem kulus aega ruutude kokkuajamisel kui ühendasin küljetükki esidetaili ja seljadetailiga, sest seal on kõik ju kumer. Taskute ja varrukate ruutude kokku ajamine oli selle kõrval köki-möki. Varrukaid kartsingi kõige rohkem, sest käisid jutud…Aga ma ütleks, et kuna kangas oli superhea ja ruutude järgi sai proovis ka väga hästi istuvust märkida, siis oli see vat et üks ladusamaid pintsakuvarrukaid. Tõepoolest – kangast sõltub meeletult palju. Selle kanga puhul on hea ka see, et see kortsub väga vähe, seega sobib ka reisile kokku pakkimiseks.

Nonii, hakkabki valmis saama. Päris sisukas ja kihiline ning töötunde täis. Peale seda, kui pintsakust rääkima hakkasin, avaldasid mitmed mehed pintsakusoovi. Tõsiasi on aga see, et tegu on väga töömahuka tootega ning mõtet on see töö ainult ette võtta siis, kui on hangitud korralik materjal ning ka töö kvaliteet kannatab kriitikat. Kui juba mainida, et korraliku pintsakukanga  üks meeter läheb vähemalt 80€ kanti (muidugi võib saada ka nt 30€ täitsa hea kanga) ning liita sinna vahematerjalid, vooder, nööbid jms ning veel ka töötunnid on üsna kindel, et pintsak saab soetatud siiski poeletilt. Sel hetkel ongi paras aeg nentida, et rätsepatöö on surev kunst, aga pagana ilus kunst.

Teine asi on muidugi ka see, et mees, kes on juba rätsepapintsakuga ära hellitatud, saab vahest väga hästi aru. Isegi, kui ka poe pintsak istub võrdlemisi hästi ja on õigete pikkustega, siis tunne seal sees on teine. Ma ei mõtle mitte seda ideelist tunnet vaid päris füüsilist tunnet, et miski istub hästi seljas ja no näeb hea välja ka.

 

2016-05-12 15.07.33_900

 

Kokkuvõtteks võin öelda, et see on ehk kõige vaevalisemalt õmmeldud toode – isegi vaevalisemalt kui need ludrid šifoonkleidid või muud leiutised. See tähendab aga seda, et ma õppisin väga palju ning arenesin tegelikult päris korralikult. Sellele andis väga suure osa muidugi juhendaja Alina, kes õpetas kuidas Korralikult detaile sisse pressida, välja venitada, vormi anda, toodet õigesti käes hoida (see on muuseas väga oluline teatud hetkedel) ja veel palju muud nii möödaminnes ja lennult nagu talle kohane. Siinkohal olengi ka natuke mures rätsepatöö tuleviku osas Eestis, sest nii palju kui mina tean on suur osa selle ala meistreid kas pensionieelikud või juba pensionärid. On ka üksikuid nooremaid, kuid eks tööstiil muutub ajaga nagu ka kangad. Siin tekibki minul endal juba kerge missioonitunne, et tahaks saada võimalikult palju teadmisi just traditsioonilisest rätsepatööst enne, kui see hääbub (tean, et vähemalt üks minu klassiõde on asunud samale teele ja leidnud oma meistri). Üks asi on kenasti tooteid õmmelda, aga hoopis teine asi on näha veel meisterlikumaid detaile, mis on ehk unustustehõlma jäänud. Üheks õppematerjaliks mulle endale on 1€ päevadelt leitud rätsepatööna valmistatud mantlid ja pintsakud. Kui midagi erilist jälle silma jääb, siis ostan ära, piilun sisse ja uurin. Igalühel oma käekiri ja õppida on igasugu nippe. Eriti meeldivad mulle naistemantlid, mis on tehtud rätsepa poolt, kes ka meeste tööd valdab. Selline mikstuur on ka mulle endale meelepärane ja natuke kasutasin meeste töö elemente ka oma lõputööna tehtud mantlis (kui mantlipildid 30 kraadise soojaga tehtud saan, siis jõuab ka blogisse).

Lõppu lisan veel ka mõningaid detailipilte sellest, mis pintsaku eriliseks teeb.

 

DSCF2884_900

 

Pea nähtamatu liistuga tasku, mille taskukotiks kasutasin bordoopunast siidi, et taskukotti ka rinnarätina kasutada saaks.

 

DSCF2887_900

 

Sama siid läks ka taskuklappidele ning triiburuudu jooks jätkub.

 

DSCF2885_900

 

Vabandage nüüd kortsus voodrit, aga pintsak on selleks hetkeks juba kasutust leidnud. Küll aga tasub märgata vormi pressitud katteriiet, sest kui kiigata ruuduliste poe pintsakute hõlma alla, siis üldjuhul hakkab triip/ruut viltu jooksma, sest tööstus vormipressimisega ei tegele vaid lõigatakse ikka revääri järgi lõime. Samuti eelistan katteriidesse töödeldud rinnataskuid, sest need on ilmselgelt oluliselt vastupidavamad, kui voodri sisse töödeldud taskud ning mulle tundub, et enamus mehi kasutab siiski vähemalt ühte rinnataskut.

 

DSCF2886_900

 

Minu jaoks pakub silmailu alati ka käsitsi ühendatud varrukavooder. Tean, et väga paljud ei armasta käsitööd, põlgavad traageldamist jms. Ega minagi suur tühja töö fänn ei ole, aga kui käsitsi õmblusel on siiski praktiline eesmärk, siis olen vabalt nõus lisa aega kasutama.

 

2016-05-13 15.18.03_900

DSC_0203_1_900

 

P.S. Kõige ilusamad pildid on seekord teinud Merilin Mandel. Kui tunned, et tahad endast ägedaid pilte, aga kaamera ees ei meeldi kohe üldse olla, siis Merilin on just see, kelle poole pöörduda – tegelikult ka! Kui ei usu, siis piilu ta töid ja vaata neid rõõmsaid nägusid 😉