Õmblemise album ja mõned vanemad õmblustööd

Mõtlesin, et oleks viimane aeg koostada endale ka paberil füüsiline õmblustööde album, mida hiljem tore vaadata. Blogi on küll ka väga väärt infokogum, millest ka albumi koostamisel palju abi oli, aga paberil asi on ikka miskit muud. Blogi tuletas mulle meelde nii mõnegi ununenud projekti ning ka aja, mil see valmis sai – mul on ülimalt hea meel, et blogindusega jälle tegelema hakkasin. Iseasi, palju mul lugejaid ja jälgijaid on, aga juba minu enda jaoks on kasud silmnähtavalt sees!

Igatahes – albumi tarvis otsisin kapist välja ka enne blogiajastut valminud toredamad esemed, et ka need üles pildistada. Blogi pidamise juures on tore juba see, et kõik ägedad projektid on vaja ju üles pildistada ning siis jääb neist ikka jälg järele. Vanematest asjadest ei olnudki ühtki pilti, kuid nüüd on see viga parandatud ja nüüd saan neid ka siin jagada!

Esmalt aga veidi albumist endast. Otsisin tükk aega sobilikku tühjade lehtedega albumit/sketchbooki, aga leida oli seda jube keeruline. Vaatasin juba veebist, kuidas köitmine käib ja mõlgutasin mõtteid, et kas pean tõesti hakkama ise katsetama ning käisin ka Zelluloosi paberipoest läbi, et kalkuleerida, palju see lõbu mulle maksma läheks. Seal jäi mu pilk pidama hoopis A4 formaadis kõvakaanelisele sketchbookile Hahnemühle paberiga. Ma armastan Hahnemühlet! Hinnaks oli samuti küllalt mõistlik 6 euri ja sente. Välimus on tal küll must ja tagasihoidlik, aga sisemus imekaunis. Tühjad pehmed naturaalvalged lehed. 

Album olemas hakkasin piltide suurusi planeerima, et need välja trükkida lasta. Otsustasin, et teen igast esemest ühe 10×15 pildi ning siis kas üks või kaks väiksemat pilti, mille paigutan 10×15 lehele. Siis on rohkem manööverdamisruumi ja saab rohkem näidata. Kui eri suuruses pildi trükisoov on, siis ongi kõige lihtsam endale selgeks teha, kuidas mõni fototöötlusprogramm töötab ning ise need layoudid teha, sest fotolaboris oma soove seletama hakata on hirmus tülikas ning tulemus ei pruugi olla ikka see, mis mõttes oli.

Olen juba mõnda aega kogunud valmistatud esemete kangatükikesi ning nüüd said mõned neist ajajoonena kaante vahele.
Tegin töödest valiku ning neid ei saanudki väga palju, aga siis jääbki rohkem ruumi tulevasetele ja veel vingematele projektidele!
Katsetasin natuke ka sulepeaga kirjutamist, milles ma küll üldse tugev ei ole, aga mulle meeldib see tindi hõng. Eks ta tiba lopergun sai, aga mis siis!
Sissejuhatuseks kirjutasin tiba rohkem teksti ning siis alles tulevad riiete pildid.
Nüüd aga mõned õmblustööd, mis on valminud enne blogi ning said pilti alles hiljuti.
See lihtne trikotaažist kleit valmis mäletamist mööda augustis 2013 ning on päris tihti seljas käinud. Nüüd eelistan küll veidi pikemaid kleite, aga üldiselt kannan seda kleiti külmemal ajal ning tumedate sukkadega. Igati mõnus ese. 

Minu esimene voodriga seelik valmis septembris 2013, kus läksin Kullo õmblusringi. Soovitan seda soojalt, aga ütlen ka kohe ette ära, et seal peab kannatust varuma, sest õpilasi on palju ja õpetajat ainult üks. Õpetaja Piret on aga väga tore ja terase silmaga ning tal on alati mõni imenipp varukast võtta ning seeläbi näib õmblemine kohe kordades lihtsam. Praegu on augusti algus niiet soovijatel soovitan ennast kohekohe kirja panna, sest aastast aastasse on grupid väga kiirelt täitunud ning kõigile soovijatele ruumi ei jagu.
Selle seeliku lõike konstrueerisime ise. Mina panin küll korralikult mööda, aga seelikust sai siiski asja ning olen seda kontserditel ja muudel pidulikematel üritustel korduvalt kandnud. Samuti sai mulle seelikuga selgeks, et voodriga esemed ei ole üldse hirmsad ning neid on päris mugav kanda. Samuti õppisin korralikult peitlukku õmblema.

Järgmisena valmis Kullos minu väike must kleit, millega olen samuti väga rahul ning olen seda korduvalt kandnud. 

Kullos valmisid ka ühed tepitud viikidega püksid, mis istuvad küll hästi, aga olen neid ometi vaid korra jalga pannud. Püksid valmisid vist detsembrikuus ning kuna need on sellest tavalisest kostüümi polüestrist, siis talvel on need jalas eriti külmad. Ju ma siis selle ühe ebameeldiva kogemuse tõttu need kapi tahaossa lükkasingi. Iseenesest need püksid meeldivad mulle, aga on vist rohkem tõesti sügise teema.

Tegin Kullos mõnigaid esemeid veel, kuid need kolm on minu lemmikud. Pidasin seal vastu vist kuskil Veebruari kuuni ning kuna olin väga agar õpilane, siis ma ütleks, et mul hakkas seal sutsu igav, sest küsimusi tekkis mul uute esemete õmblemise juures aina vähem ning ka siis pidin õpetajat kaua ootama. Küll aga nautisin neid vanakooli tööstuslikke õmblusmasinad, mis olid küll imekiired, aga nii head stabiilsed, et õmblused tulid superilusad. Siiski otsustasin oma õmblushullust iseseisvalt jätkata. Oma rolli mängis ka see, et vahetasin töökohta ning ajaga oli samuti keerukas.
Millalgi kevadel tegin ka ühe lihtsal paari tunni pluusi. Neid on mul tegelikult lausa kaks tükki ja need on mõnusad mugavad. See pluus oli mul ka reisil kaasas ning sellest käib tuul mõnusalt jahutavalt läbi. Sobib ka näiteks tänasel kuumal päeval kandmiseks! Emale tegin ka sama lõike järgi viskoosist pluusi – talle ka meeldib ja ütleb, et kannab tihti. Vat kui tore!

4 thoughts on “Õmblemise album ja mõned vanemad õmblustööd

  1. Mis geniaalne mõte! Poleks ise selle peale kunagi tulnud, aga ma pole eriti crafty ega artsy ka 🙂 Kuid nüüd tekkis endalgi väike soov…
    PS See neerumustriga kleit on niii ilus. Ja see voodriga seelik sul, mul on samast riidest kleit tehtud kunagi. Alati on kuidagi lahe vaadata, mis kellelegi teisel on pähe tulnud samast kangast teha.

    1. Seeliku pilte üles pannes mõtlesingi Sinule, sest mäletan hästi Su kleiti ja seda paganama vildakat kangast! Silme eest läks suht kirjuks, kui õhtul lambivalguses selle kanga punast poolt vaadata, aga tegelt näeb see kangas ikka lahe välja.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga