Minu esimene lasteriie ning maitsetaimede kasvatamisest aknalaual

Jep, minu esimene laste riietusese. Kudunud olen lastele varem küll, aga õmmelnud mitte ja nii hirmus suur soov oli ka midagi väiksemat vahelduseks teha. Oma kangaid kohendades leidsin, et Harrile huudi tegemisest on järgi jäänud parasjagu kangast ning mul tuli meelde, et ühes Burdas oli laste jaoks ka selle samuse huudi masmuudi lõige. Mõtlesin siis kohe sõbranna põnni peale ning uurisin asja. Läks lausa nii, et teen põnnile peale huudi ka triibulise kootud kaelussalli! Niisiis asusin lõiget võtma ja jube mõnus oli, sest ei olnud seda tavapärast suurt mehkeldamist vaid sain lõike päris kiirelt võetud. Nii pisike ju teine.

Kuna kangas oli must tuli ikka paar värvidetaili ka lisada ning värvideks said punane ja kollane. Taskukandid tegin punased ning seljal ilutseb suur punane õhupall kollase nööriga. Aga tegelikult pole ma huudi veel päris valmis jõudnud ning kõik kollane on veel puudu. Ehk saan homme valmis! 
Esmakordselt pidin ka sellist suuremate hammastega traktorlukku lühemaks tegema ja ütleks, et see uue stopperi tekitamine nii suurte hammaste puhul oli üsna tülikas. Õnneks on mul teksade lühemaks tegemisest paksemat teksaniiti. Muidu oleksin vist stoperdama jäänudki. Kui keegi teab mõnd paremat viisi kui võimalikult viisakas niidikuhi, siis andke märku!
Hetkel olen ma oma esimese lasteriide katsetusega rahul. Ma ei ole seda muidugi veel kandja seljas näinud, aga loodan, et põnnile meeldib! Nüüd tekkis isu veelgi kätt lasteriietega proovida. Peab kuskilt endale veel mõned emad ja põnnid leidma, kellele õmmelda saaks! Ma ei ole vist päris normaalne…
Aga nüüd räägiksin hoopis ühest nn lifehack’ist – vähemalt minu jaoks. Kuidas lifehack eesti keeles kõlada võiks ma nüüd ei oskagi öelda. Khõmm “eluhäkkimine”. Ühesõnaga, ma armastan süüa palju värsket ja rohelist. Minu poekorvist leiab tihti erinevaid salateid, basiilikut, rucolat jms. Ainus jama nendega on vaid see, et need kipuvad väga kähku ära närbuma ehk siis nende realiseerimisaeg on tihti nii lühike, et suure osa sellest kallist ja heast kraamist pidin tihti ära viskama. Erandiks võiks tuua Frillice salati, mis külmikus potivariandina ilusti ka nädala kestab. 
Hoolimata katsetest maitsetaimi korralikult kasta ja aknalaual pottides hoida ei ütleks, et olukord oleks paranenud KUNI. Kuni avastasin, et maitsetaimed joovad üüratus koguses vett. Tavalise kastmismeetodi juures vist ei olekski neid poest ostetud ürte võimalik elus hoida. Võibolla ehk ainult juhul, kui päevad läbi kodus nende järgi valvata. Seega on meie kodus nüüd pott poti sees süsteem, kus taim saab endale imeda täpselt sellise üüratu koguse vett nagu tal vaja on ning ka rucola, mis on minul seni kõige kapriissem olnud on kestnud aknalaual ilusti juba nädala ning kasvab ainult suuremaks. Basiiliku vahetasin just välja, sest eelmisel said lihtsalt lehed otsa. Ta küll kasvatas uusi, aga jõudsime rohkem süüa kui tema kasvatada.
Siin on siis poest ostetud basiilik omas minipotis, pandud keraamilisse potti ja see omakorda veega anumasse. Tegelikult võib selle keraamilise poti vahele jätta, aga mul lihtsalt ei olnud sobivas suuruses veeanumat. Keraamilisega püsib taim lihtsalt paremini püsti.
Kui nädalavahetuseks maale läheme, siis paneme anuma tavaliselt poolest saadik vett täis ning kui pühapäeva õhtul naaseme on taim ilus ja rõõmus. Tundub, et üle kasta vähemalt lehtsalatit, rucolat ja basiilikut ei ole võimalik – vähemalt poe omasid.
Kui potte otsisin leidsin ka hunniku erinevaid seemneid ja neid idandamiskuubikuid. Panin ühtteist veel kasvama. Vaatab, mis saab. Ehk saan varsti täieliku põllu köögi aknalauale.
Minu UFO’d. Panin neile idanemise ajaks õhutusavaga kaaned peale, et neil ikka hea ja soe oleks.
Mulle tundub, et viimasel ajal on õmblemisest võrdlemisi vähe juttu – igasugu muud kodundust on märksa rohkem. Püüan end parandada ning tegelikult on vahepeal valminud ka paar õmblusprojekti, aga kuna need võiks üles pildistada minu seljas, siis läheb piltidega veel aega. Seniks aga lähen otsin pisikesi põnne, kellele miskit õmmelda ja teen endale ka!

2 thoughts on “Minu esimene lasteriie ning maitsetaimede kasvatamisest aknalaual

  1. Olen isekeskis jõudnud juba mõelda, et soov nunnusid lasteriideid õmmelda pole üksi ilmselt piisav põhjus laste saamiseks 😛
    Su taimekasvatusnipi proovin kindlasti järele, sest üürikorteris, milles elan, pole sügavkülmikut, mistõttu ei saa ma näiteks ürte külmutatuna säilitada. Potis pole nad siiani eriti kaua elanud mul, äkki õnnestub.

    1. Mõtlen ise samamoodi. Küll neid põnne ikka leiab!
      Taimekasvatusest – proovi kindlasti järgi. Mul tõepoolest toimib ja koguaeg on midagi rohelist võtta. Talvel usun, et ei ole see nii tõhus, kuna valgust vähevõitu, aga praegu on mul väga viisakas aknalaua peenar!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga