RuthSotnik.com

Väike valge linane kleit

Hoolimata sellest, et vaba aega ei ole viimasel ajal just ülemäära palju, püüan aeg-ajalt siiski ka endale midagi õmmelda. Seekord sain inspiratsiooni Vintage Tallinna’lt, mis toimus juba mõnda aega tagasi. Nägin seal üht valget linasest kangast kleiti, millel olid samuti tumesinised puuvillakandid. Tegumoodi täpsemalt ma ei mäleta, aga minu suuniseks oligi just linane kangas ning värvikombinatsioon.

I

Kleidi tarbeks konstrueerisin tavalise kleidi põhilõike ning nihutasin veidi õlajoont, kuna olen suurest õmblustööst juba veidi längu vajunud. Esi ja seljaosale märkisin ära vööjoone ning sissevõtete laadsete voltide algus ja lõpujoone ning alustasin voltimistööga, et tükile vöökoht tekitada. Seda tegin pigem vaba käega, kui suurt täpsust taga ajades, sest tegu on linase kangaga ning tahtsin kleidile veidi rohkem isikupära anda. Kleit on kahekordsest linasest, sest üks kiht oleks läbi paistnud ning kangast oli piisavalt.

II

III

Loodan, et peagi on ilmad juba soojemad ja mõnusamad, et oleks võimalust kleiti ka selga panna. Praeguse vihmaga lumivalguke ei ole ehk liigpraktiline. Tõsiasi on ka see, et tegu on ajatu kleidiga, mida on tõenäoliselt paslik kanda ka mõne aasta pärast.

Eelmisel nädalal sain kätte ka enda nimesildid, mida nüüd rõivastele sisse õmmelda saan. Seegi kleit sai sildi võrra uhkemaks. Sildid said endale sisse ka kaks esimest suvist kleiti, mis minu e-poodi jõudsid. Loodan, et kleidid leiavad peagi omanikud.

IV

Vaikselt blogimaailma naasmas…

 

Hoolimata sellest, et käed jalad endiselt tööd täis olen vaikselt blogimaailma naasmas. See tähendab seda, et mul on viimasel ajal isegi pähe turgatanud, et seda või teist võiks üles pildistada või sellest, tollest kirjutada. Tegelikult on mul endiselt blogi jaoks jube palju mõtteid, vaat et rohkemgi kui aasta alguses plaani tehes kirja pandud sai. Tõsiasi on aga see, et kõike teostada ei jõua ning suur osa minu mõtteid on seotud pigem õpetuste stiilis postitustega. Loomulikult sekka ka valminud töid, kuid hetkel olengi nagu ateljee praktikale kohane, õmmelnud siiski kõikidele teistele peale enda.

Mõte, et tahaksin rohkem õpetusi jagada tuleb kindlasti sellest, et kui ise internetist midagi otsisin tuli vasteid tihti vähe või olid need õpetused kummalised (pigem usa piirkonna omad). Näiteks ei mahu endiselt mu pähe, et seal maal kasutatakse traageldamise või nööpnõelte asemel hoopis liimi. Täna sain postkontorist muuseas üllatusena ka ühe tänupaki, justnimelt sealt mandrilt, kus oligi see seesama kangaliim (Prym) ja ka mingi asi nimega ban-roll. Googeldasin, tundub naljakas asi, aga tahan kindlasti mõne šifooniga seda katsetada. Sellega peaks saama väga ilusaid peenpalistusi teha. Siiamaani olen peenpalistusi teinud nagu Selle Seeliku juures, aga uusi variante tuleb ka proovida! Hetkel ei kujuta ma ka ette, kus seda kangaliimi vaja võiks minna, aga ehk läheb. Saab katsetada, sest ise ma tõenäoliselt sellis asja ostukorvi ei pistaks.

ISamuti sain teada, et ühes Tallinna koolis kasutatakse ka käsitöö tunnis minu õpetusi. Alguses tundus see mõte kuidagi jabur, aga siis hakkasin jällegi googeldama. Googeldasin samu teemasid, mida õpetajad pidavat kasutama ja tõepoolest ei olnud valik kuigi suur. Jagasin oma hämmeldust ka ühe tuttava entusiastliku kooliõpetajaga ning tema oli seda meelt, et tihti ongi alternatiivseid õppematerjale raske leida ning minu töö olevat tänuväärt. See pani mõtlema küll ning andis mõtteid juurde. Loodan, et suudan varsti lõpukleitide ka šifooni hullusest välja tulla ning midagi uut ja põnevat jagada.

Väga kift oleks muidugi ka see, kui kellelgi oleks juba mõne õmblusteema kohta küsimusi, millest kirjutada võiksin. See teeks otsustamise palju lihtsamaks 🙂

Seega võib öelda, et olen moemaailmast jõudnud tagasi maisemate teemade juurde ning avastanud esmakordselt tunde, et koju jõudes on aega. Seda kahel põhjusel – esiteks  on ERKI läbi, teiseks saan päev läbi õmmelda. Varasemalt venisin tööl päev otsa, et saaks õhtul kodus õmmelda, aga nüüd ongi päevad õmblemist täis. Seetõttu olen nüüd isegi üle aastate ühe raamatu kaanest kaaneni läbi lugenud. Päris lahe ma ütlen!