RuthSotnik.com

Tagasivaade ERKI Moeshow’le

Nüüd kus käsil kollektsiooni kleitide pesemine on ehk paras aeg möödunud laupäevale tagasi vaadata. Oli üks hull ning proovile panev päev ning hoopis teistlaadne ERKI kui möödunud aastal. Küllap on teada, et moemaailmas ning moeshow’del tuleb alati ette ootamatuseid ning neid oli mul üksjagu ning närvipinget ja pöidlahoidmist oma übertublidele modellidele ikka kamaluga!

Mul on ülimalt hea meel, et sain ERKI’l osaleda ka mitte vaatajana vaid disainerina – nii nägin kõige ehedamas võtmes sellise suurürituse telgitaguseid ning sain ka ise panustada. Teisalt oli väga põnev ka teiste loomingut lähedalt vaadata ja uurida, vanade tuttavatega juttu vesta ja lasta oma närve viimase piirini pingule tõmmata. Tänaseks olen juba veidi puhata saanud ning valmistun laupäeval toimuvaks ERKI Pop-Up poeks, mis toimub juba sel laupäeval 30.mail Kristiine Keskuse aatriumis. Astuge läbi, räägime juttu 🙂

Puhkamise ja ERKI kõrvalt olen juba teist nädalat ka ateljees rakkes ning õmblen neidudele lõpukleite. Kui varasematel aastatel on koju tulles tunne, et issand nii palju on õmmelda ja teha, siis nüüd koju tulles on kohe palju rahulikum tunne, sest olen juba terve päeva saanud õmblemisega sisustada. Aega oleks justkui üle, kuid tegelikult on endagi jaoks mitmed kangad ja ideed juba varuks ning ootavad teostamist. Küll aga ei taha ma rahmeldama hakata vaid panen prioriteedid paika, sest saabuv suvi on ju ometi puhkamiseks!

erki_02

Foto tegi minu kollektsiooni imekift meikar Sigrid Jaanus.

IMG_4361_erki

IMG_4368_erki

Fotod: Dimitri Korobtsov

Villane jakk jõudis koju!

Täna oli mul selle kooliaasta viimane koolipäev. Peaks ütlema, et see aasta on läinud imekiirelt ja kuna meil on superlahe klass, siis on isegi veidi kurb, aga eks me ikka ka suvel kokku põrkame. Viimase koolipäeva puhul tõin koju ka valminud villase jaki, mis sai ütleme nii, et üsna klassikaline. Musta värvi, laia kandiga taskutega, seljal läbilõiked. Olen ka varem õpetaja käe all voodriga jakki õmmelnud, ent seekord tegime pea kõike teises järjekorras ja teistpidi. Eks see sõltub tegumoest ka. Jaki tegemine mulle endale osutus üsna keerukaks, mitte jaki enda õmblemise keerukuse, vaid minu keha iseärasuste tõttu. Mina olen ehe näide sellest, et ei tasu liiga vara hakata ainult käekottidega käima ning raskete asjade tassimiseks on siiski välja mõeldud seljakotid! Oma osa andis juurde veel see, et tegelesin vahepeal rohkem fotoga ning fotokoti tassimine on teinud mind nö asümeetriliseks. Õmble veel sellisele jakki selga. Samas selgus, et see on paljude minu generatsiooni inimeste mure.

Jakk sai reväärkraega, sest midagi pole parata, mulle ääretult meeldivad reväärkraed ning neid pole tegelikult üldse keerukas õmmelda, kui mõni nõks selge (ilma nõksuta olen ma neid kunagi omajagu nässu keeranud).

Nööbid tahaksin mingil hetkel ära vahetada, sest need ei saanud päris õiged. Nööpide valimine on nii keeruline!

 

Mannekeeni seljas tundub selg välja venitatud, tegelikult tuli aga minu abaluudele veidi liikumisruumi anda aka asümeetriline mina.

 

Kuna kangast nappis tegin aluskrae koolist leitud materjalist. Mulle täitsa meeldib.

 

Klassiõe õhtusel panin siiski katteriidele ka atlasskandi serva. Lisab vürtsi küll ning on igati vaeva väärt. Silmaga nööpaugud on samuti asendamatud.

 

Kohe näha, et mul on tavapärasest veidi pikemad käed. Vat mis kõik välja tuleb. Eks ma olen seda varem ka täheldanud, aga ega ma oma varruka pikkust enne standardmõõtudega võrrelnud ei olnud.

Niisiis ei ole ma kuhugi kadunud, vaid tihkel töölainel. Nüüd on jäänud veel välipraktika ning nädala pärast laupäeval kohtume juba ERKI Moeshow’l!