RuthSotnik.com

Minge metsa!

Tõepoolest, minge metsa! Kui Lõuna-Eestis kurdetakse, et mustikaid ja muid metsasaaduseid on vähe, siis Põhja-Eestis seda nüüd küll kurta ei saa. Mustikad on küll sutsu pisemad, kui möödunud aastal, aga neid on siiski hirmus palju ja kes ei armastaks mustikaid!

Niisiis käisimegi eile metsas, korjasime mustikaid ja pohli ning käisime ka seenejahil. Otsisime kukeseeni, aga need ei olnud veel piisavalt suured – peab tagasi minema. Küll aga leidsime, puravikke, riisikaid ja sirmikuid. Igati vinge!

Täna hommikul said nendest sirmikutest šnitslid – jube head! Kuidas sirmikušnitslit teha võib lugeda SIIT! Kuidas Harri täpselt seda tegi ma ei tea, sest asjatasin ringi, aga tean, et ta samuti paneeris ja eks siis soola pipart kah. No ega palju mööda ei saa panna.
Eile õhtul tulid aga köögist mõnusad aroomid. Kui lõpuks mustikad ja pohlad metsamudrust puhastatud sain ja kaasa haaratud päevakoerad taas loodusesse olid viidud otsisin head mustikakoogi ning pohlamoosi retsepti. Harri hooleks oli teha seenerisotto, mis tuli hiiglama hää, aga kuidas ta seda tegi on jällegi koka saladus. 
Mustikakoogi tegin Selle retsepti järgi ning soovitan seda soojalt. Teadsin, et tahan seekord ikka korralikku mustikakooki, kus mustikaid taigna sees taga ajama ei pea ning see kook tundus olevat just õige. Viimase lihvi annab vaniljega maitsestatud hapukoor. Tõepoolest super kook!
Pohlamoosi keetes tulid potist mõnusad aroomid. Täielik toiduteraapia õhtu! Mõtlesin pikalt, kas teha tavalist pohlamoosi või nn vürtsikat ja loomulikult valisin lõpuks siiski vürtsika. Ka moos tuli väga mõnus, aga kuna kasutasin tavalist suhkrut, siis lisasin veidi ka tärklist. Vürtsika pohlamoosi retsepti leidsin Siit.
Eile kõike seda metsamõnu nautides hakkasingi mõtlema sellele, mida tavalise Eesti pere toidukorvis näen – palju poolfabrikaate ja magustatud jooke. Ma loodan, et ka nendele pakutakse aegajalt päris toitu ning see paneb neid mõtlema, et ehk peaks isegi rohkem algusest lõpuni kokkama, sest tegelikult on see vaid kätte võtmise asi ning ei nõua erilist vaeva. Muidugi on palju ka harjumustes kinni ning ka telepildis jõuab meieni palju toredat reklaami, mis lausa kutsub tarbima. Küll aga on minul endal juba maitsemeeled nii erksaks läinud, et poest ostetud mahla ma enam eriti selle suure suhkrusisalduse tõttu tarbida ei taha ning ka igasugu maitsestatud lihad tunduvad minu jaoks liiga soolased. Eelistan siiski ise oma liha maitsestada ning söögi juurde teha kas mõni jäätee või lihtsalt laimiga vesi. Ja kui vahel tulebki kohuvavalt suur magusa isu, siis võtangi paki Lehmakomme ja söön kõik ära! Praegu tasub aga silmas kõrvad lahti hoida, sest poest on praegu saadaval päris mõnusaid avokaadosid (pehmed, valmis suurepärased natukese sidrunimahlaga) ning Prismasse on ilmunud kollased imepehmed ja peaaegu vaarikamaitselised Brasiilia mangod! Head isu!

Soki kudumise õpetus – II osa / How to knit socks – Part II

English version bown below!

Nonii, siin ta on – sokkide kudumise II osa ehk kanna kudumine! See osa ongi ehk soki juures kõige keerulisem. Muidugi on sada muud asja, mis võivad veel nässu minna, aga kand on kindlasti alguses üks segasemaid silmusekogumeid. Siinkohal pean aga jälle ütlema, et kui endale üks sokk ette võtta ja seda uurida ning anatoomia selgeks teha, siis on kohe palju lihtsam!

Seepärast panengi ka siia postitusse uuesti selle soki anatoomilise pildi, mis päris sokki asendada saab!

Nüüdseks on meil siis kootud soki säär – esimesel ja neljandal vardal soonikkude ning teisel ja kolmandal muster. Mustrikordi lausa kaks. Nüüd hakkamegi kanda kuduma.

– Esmalt koo 4 ja 1 varras parempidi silmustega ühele vardale kokku. Kogu sokk on nüüd kolmel vardal. 
– Nüüd kood selle salapärase kannalaka! Pööra töö ümber ja koo need samad 16 silmust vardal pahempidi. 
– Koo edasi tagasi kokku 8 rida, ehk sama palju, kui vardal silmuseid, ehk sama kaua kui jupp on sama pikk, kui 8 silmust vardal.

– Nüüd jagame need 16 silmust kolmeks. Tegelikult peaks võrdselt jagama, aga mina otsustan jätta keskmisele vardale 6 silmust. 
– Esmalt koo 10 silmust ning siis kaks kokku, pööra töö, koo pahempidi 5 ning kaks kokku. Ehk siis kood muudkui äärmiseid silmuseid keskmise külge. Selgituseks üks väike joonis. Loomulikult leiad abi ka videost!
– Nüüd tuleb sokk tavalisele kujule kuidagi tagasi viia. Esialgu on normaalne kuju selline, et 1 ja 4 vardale peab saama 12 silmust. 
– Selleks võta silmused soki servast üles (vaata videost alates 8 minut).
– Koo üks ringi parempidiste silmustega läbi.
– Järgmisel ringil tuleb kahandada ja alustada uue mustrikorraga.
– Kahandamine toimub 1 varda lõpus ja 4 varda alguses ehk soki külgedel.
– Iga kahandamise ja mustriringi vahele koo kindlasti 1 ring parempidiseid silmuseid!
– Kahanda, kuni igale vardale jääb 8 silmust.
– Soki pikkuse saavutamiseks koo 3 mustrikorda
Nüüd jääb vaid sokk lõpetada ning soki otsa kahandamise kiire video ja selgitus tuleb juba järgmisel korral!
And now in english!

– First knit stitches on 1st and 4th together on one needle

– Turn and purl these 16 stitches
–  Continue 8 rows as you have 8 stitches on needle

– Divide 16 stitches to 3, I decided to leave 6 stitches in the centre.
– Knit 10 stitches, k2tog.
– Purl 5 k2tog. I this stage you should definitely check out the video!
– Continue to decrease until you have 6 stitches left on the needle
– Now you’ll need some more stitches to work with, so you’ll need 12 stitches on 1st and 4th needle.
– Pick these stitches up as shown in the video (begin in 8.00).
– Knit one round.
– On the next round we’ll begin to decrease stitches on 1st and 4th needle and begin knitting the pattern again on 2nd and 3rd needle. That means:
– Knit the 1st needle stitches and knit last two stitches together.
– Knit pattern on 2nd and 3rd needle
– Knit 2 together in the beginning of 4th needle
– Knit one round and then continue the pattern and also continue decreasing until you have 8 stitches on each needle.
– Knit the pattern 3 times and then you are ready to finish the sock! I will show that on the last part!

Õpetuse esimene osa siin / first part of the tutorial here:
http://tallinnstyle.blogspot.com/2014/08/soki-kudumise-opetus-i-osa-sock.html

Soki kudumise õpetus – I osa / How to knit socks – Part I

English version down below!

Siit tuleb minu esimene kakskeelne postitus! Iga kord, kui pean jälle inglise keeles kirjutama tunnen, et see longab ikka küll, aga ega kirjutamata jätta ka ei saa. Pigem harjutan!

Niisiis, kudusin emale sokid ning ilmnes, et on palju inimesi, kes tahaksid endale samuti samasuguseid ning sooviksid neid ise kududa (p.s. koon hea meelega tegelikult teistele ka sokke). Mõtlesin siis, et prooviks veel ennast video õpetuste lainel harida ning proovisin siis soki peal kätt. Tegemist on oluliselt ajamahukama projektiga, kui oleksin arvanud, aga ehk on sellest kellelegi kasu. Krapsakamad kudujad muidugi teavad, et tegu on imelihtsa sokiga ent algajatele, kes on varem näiteks ainult salli kudunud võib minu õpetustest ehk siiski kasu olla. Et aga videot paremini mõista tegin ka paar joonist ning kirjutan natuke juurde, sest mäletan veel isegi, kuidas omal käel kunagi ise sokkide kudumist õppisin ning mis siis kõige keerulisem tundus. Küll aga tuleb tõdeda, et kui soki anatoomia loogika selge, siis läheb kudumine ludinal. Pealegi mida head selliste vihmaste ilmadega ikka õhtul kodus teha – ikka sooje ilusaid sokke kududa!

Nende sokkide kudumisel kasutasin jämedat lambavillast lõnga, umbes kaks korda jämedam, kui tavaline lambavillane. Seega võtsin vardad 4,5 ning igale vardale sai 8 silmust. Need kootud sokid on sobilikud umbes nr 38 jalale ning mitte väga laiale tallale. Ka sokkide puhul armastan kududa võimalikult parajaid sokke, sest kannan neid talvel tihti saabaste sees, sest ilusaid talvise voodriga saapaid on poest raske leida. Kodus diivanil mõnulemiseks on muidugi sahtlis varuks ka mõned suuuured villurid.
Esmalt natuke soki anatoomiast ja mustrist. Kui ise alustasin oli minu jaoks kõige keerulisem lugeda tööjuhendeid, kus muudkui räägiti esimesest, teisest, kolmandast ja neljandast vardast. Tundus jube keeruline ja tüütu, aga tegelikult teeb see asja palju lihtsamaks. Millest ma siis nüüd räägin? 
Visandasin vardapildi ning selle alla kohe ka mustri, mida kasutame.
Tavaliselt kootaksegi sokki neljal vardal, sest silmuste neljaks jagamine aitab hästi järge pidada. Saba, mille joonistasin tähistab ringi alguspunkti ning jääb soki kanna poole, keskele. 1 ja 4 varras jäävad kanna poole ning neile koome 1×1 soonik (kordamööda parempidi, pahempidi silmused) ning 2 ja 3 vardale koome mustri. All oleva pildi juurde tuleme hiljem veel tagasi. 
– Soki kudumist alusta luues 32 silmust ning jaotades need võrdselt 4 vardale – igale 8 silmust. 
– Ühenda ring ning jälgi, et mõni varras keerdus ei oleks. 
– Koo esimene ring ainult parempidiste silmustega. 
– Teisel ringil koo kaks parempidise võttega kokku ning üks õhksilmus (võta lihtsalt lõng vardale). Jälgi, et igale vardale jääks endiselt 8 silmust! 
– Kolmandal ringil koo jälle kõik silmused parempidi. 
– Neljandal ringil koo 1 ja 4 ehk viimase varda silmused 1×1 soonikus ning 2 ja 3 varda silmused parempidiselt. Jätka nii 3-4 ringi. 
– Seejärel alustame 3-4 vardale mustri kudumist. Kannapoole varrastele ehk 1 ja 4 vardale koo alati 1×1 soonikut.
Nüüd aga mustrist. Muster ise on väga lihtne ning koosneb parempidistest silmustest, õhksilmustest ning kokkukudumistest.
– Esimesel mustrireal II vardal, koo 1 parempidine silmus, seejärel õhksilmus ning jätka parempidiste silmustega kuni varda lõpus koo kaks kokku. 
– III varrast alustad kahe silmuse kokku kudumisega ning jätkad parempidiselt. Kui vardal on kududa jäänud veel 1 silmus, koo õhksilmus (võta lihtsalt lõng vardale) ning koo viimane silmus parempidiselt. – Järgmisel ringil koo 1 ja 4 vardal soonikut nagu alati ning mustriosa koo lihtsalt läbi. Seepärast ongi mustril 2 rida tühjaks jäetud – see tähistab parempidist silmust. Kuna augud lähevad diagonaalselt keskjoone suunas ei pea tegelikult mustrit jälgimagi, sest järgmisel mustrireal koo lihtsalt õhksilmused 1 silmuse võrra keskjoonele lähemale!
Mustrikordade vahele koo vähemalt kaks ringi parempidiseid silmuseid. Minu sokkidel on sääreosale kootud kaks mustrikorda. Lihtsam on, kui enne kanna juurde jõudmist on mustrikord lõpetatud, sest kanda lõpetates hakkame tegema soki külgedele kahandusi ning kui sääre mustrikord on poole peal on keerulisem jälgida ning kudumine võib sassi minna. Algajale soovitan sääreks niisiis kaks mustrikorda kududa. 
Kogu selle jutu illustratsiooniks on video, kus seletatut koon. Hoiatus! Tegu on rangel kudumisvideoga ning võib olla väga igav! Et paremini järge hoida on video all servas ka kirjeldus, mida parasjagu teen.
Jõudu mööda lõikan kokku ka sellise soki kudumise II ja III osa. II osas koon kanda ning III koon soki otsa ning viimistlen.
Heyhey, now in english! As many of you have asked the pattern or a tutorial how to knit these lacy socks I’ve tried to make my second video tutorial ever! This turned out to be more time-consuming than I initially thought so right now I will only get you through the first part! There is also the pattern above so you, who have knitted socks before can make yours right now!
I knitted these socks from thick lamb wool and therefore used 4,5mm needles. I cast on 32 stitches – 8 on each needle. With this amount of stitches and following this tutorial you will knit socks that fit about 38 european shoe size (5 UK, 6 US). You can lengthen the sock by knitting more rounds between the repeating pattern.
 – When you have divided the stitches on 4 needles 8 on each just join the circle and knit the first round trough. 
 – On the second round knit 2 together and take yarn over. Repeat until you’ve finished the round. 
 – Third round, just knit through. 
 – 4th round knit the stitches on 1st and 4th needle in 1×1 rib (knit, purl, knit, purl). Continue like this 3-4 rounds.
– Next continue 1×1 rib on 1 and 4th needle, but start knitting the pattern to 2nd and 3rd needle. 
Knitting the pattern on 2nd and 3rd needle – On the first row of pattern on 2nd needle knit 1 stitch, take yarn over and continue knitting until you reach 2 last stitches on 2nd needle. Knit these together trough the back loop. Start on 3rd needle by knitting 2 together, continue knitting until you have 1 stitch left on the needle, take yarn over and stitch the last stitch.
 – On next round you will continue 1×1 rib on 1st and 4th needle and just knit 2nd and 3rd needle through as you can see on the drafted pattern above. That’s why the 2nd row is left blank – it refers to knitting through. 
 – Then continue with the pattern. As you can see the YO stitches go towards the center, so every YO stitch will be 1 stitch closer to the front center. As the decreases are always in the same place you don’t really have to keep an eye on the pattern as you can see the simple logic in this pattern. You can see it in more detail in the video
 – When you have finished one pattern knit at least 2 rows before you start another. You can make it as long as you want, but I repeated the pattern twice and the moved on to knitting the heel.
As I mentioned this tutorial making is far more time-consuming than I had thought so I’m still working on part II which is the heel part and part III finishing. But if you are not familiar with knitting a sock you can still make a start and I will try to edit Part II video as soon as I can. 
I hope this was helpful and of course I’ll answer any questions about this tutorial gladly.
Eestlastele ka siis tsau pakaa ja loodan, et sellest videost ja paarist pildist on veidi kasu ka. Püüan II ja III osa ka kiiremas korras valmis saada ning seda siis jagada. Isegi kui õpetus sel korral ehk viimase peal välja ei tule olen siiski kogemuse võrra rikkam ja vaatan imetlusega neid, kes oma blogides tihti igasugu õpetust jagavad – selle taga on uskumatu töö! Aga eks ma olen veel ka võhik ning võhikutel võtavadki asjad ju esialgu rohkem aega.
Kel aga soki isu peal, aga ise kudumist ette ei taha võtta või tundub see endiselt liiga keeruline, siis võtke ühendust! Teen valmis!

Õpetuse teine osa siin / second part of the tutorial here:
http://tallinnstyle.blogspot.com/2014/08/soki-kudumise-opetus-ii-osa-how-to-knit.html

Nädalast seda ja teist

Käisin täna Vanamõisa käsitöölaadal ning sealt tulles lappasin kaameras pilte ja avastasin, et sellest nädalast on täitsa toredaid pilte. Mõtlesingi siis, et teeks vahelduseks ühe teistmoodi postituse. Pistan siia mõned lihtsalt niisama pildid nädalast ja täna laadal nähtust. Miks mitte, seni kuni purgid ahjus on. Tegin nimelt õunamoosi kaneeliga – soovitan soojalt!

Nädala alguse poole organiseerisin lõpuks kõik oma kikilipsud ära! Ma olin juba pikka aega mures, et need ilusti enam karpi ära ei mahtunud ning nüüd on need ilusti kõik eraldi pandud. Uhke värk!

Avastasin, et internetis reklaamitud nipp rucola hoidmiseks toimib. Eksole kahju osta seda suurt pakki rucolat, kui no pool läheb ikka tavaliselt prügikasti. Küll aga saab seda edukalt säilitada no oma 3 päeva, kui see panna paberrätiku peale õhukindlasse nõusse ning vajadusel korra ka paberit vahetada. Paber imab kogu tekkinud niiskuse sisse ja salat näeb pikemalt hea välja. Oi ma olen rõõmus, et see toimib!
Tänu sellele nipile saime kolmapäeva hommikul uhke hommikusöögi teha! 
Nii juhtub, kui mind loodusesse lahti lasta. Tegelikult on mul endiselt suur mure, et nii palju mustikaid metsa jäi. Peab korjama minema, sest hetkel on ainult kaks karpi külmas ja isegi isu pole veel täis söödud. Ja millest ma siis muidu talv läbi smuutisid ja kooke teen! Kohe metsa mustikale!
Õhtul mängisime lauamänge (väike Saboteur paistab ka) ning Liina tegi uhke toorjuustukoogi. Hirrmus maitsev!
Nüüd aga mõned Vanamõisa käsitöölaada pildid. Rahvast oli murdu ja ka kraami pakkujaid otsatult ning seetõttu jäi kindlasti suur osa kahe silma vahele. Oma osa mängis ka ilm, mis päris ära keeras ja tagasi rongi peale jalutasime juba paduvihmas. Mina olin õnneks valmistunud ja hullu ei olnud sest ilmast midagi!

Kulinaarse duetti telk oli ehk üks ägedamaid, sest toidujuttu mulle kuulata meeldib. Pealegi said kiiremad ka ise ühtteist maitsta. Üks lihtsamini järgi tehtavaid pakutud asju oli kange piparmünditee, kuhu lisatud nö hõõrutud (ehk siis purustatud) pohli. Väga mõnus ja värskendav!

No vot, selline postitus siis. Purgid on õnnelikult vahepeal ahjust välja võetud ja kohekohe läheb moos sisse! Peaksin uuesti oma kollase tuulejaki ka ette võtma, sest ilmad on juba vastavad. Peab ennast kokku võtma!

Villased sokid emale

Ema tõi mulle mõnda aega tagasi mitu suurt kera helehalli villast lõnga. Mitte päris sellist klassikalist, sest lõng on päris jäme ning kudumine läheb kiirelt. Kuna ilmad on viimasel ajal eriti hallid olnud, siis ei suutnud ma kiusatusele vastu panna ja jätsin kõik muud käsil olevad asjad pooleli ja kudusin ühe paari sokke. Nüüd on süda rahul ja eks millalgi koon veel – isale, Harrile, endale. Kuna päris tavalised sokid on veidi igavad, siis kudusin hästi nö minulikud sokid. See tähedab just seda viljapeamustrit ning sakilist ülaäärt ja 1×1 sooniku fänn olen ka!

Neid sokke oli lausa lust kududa, sest lõng oli mõnus ja töö läks kiirelt. Pakun, et selle paari peale läks kuskil 4h. Kuna ma pole pikka aega kudunud, siis algus natuke logises, aga teine sokk läks juba märksa kiiremini. 

Õnneks pole ilmad aga veel nii külmad, et neid sokke pikalt jalas saaks hoida. Pildistamise käigus hakkas varvastel juba väga väga soe ja kuna olen paras külmavares, siis see juba on midagi!
Kunagi kudusin ka teistele sokke ja siis imestasid paljud noored neiud naised, et kuidas ma ikka oskan ning paljud uurisid ka, kas õpetaksin neile just sokkide kudumist. Päriselt ma lõpuks siiski kellelegi õpetust ei andnud, aga tore on, et huvi on siiski olemas. Tegelikult ei ole seal miskit keerulist ning see on pigem kätte võtmise asi. Samuti ei võta kudumine minu meelest eriti palju aega, sest seda saab teha ka teiste asjade kõrvalt. Viimasel nädalal ongi mul olnud mitu õhtut, kus olen üksi kodus ning sokid valmisidki peamiselt kahte filmi vaadates – “Darjeeling Limited”, mida ma imekombel ei olnud veel näinud, kuigi olen suur Wes Andersoni fänn ning “Submarine”, mis oli ka täitsa tore.
Kuna suvel kududa väga ei taha, sest peopesad hakkavad soojast lõngast higistama on nüüd täitsa tore vahelduseks vardad kätte võtta. Tahaks varsti veel miskit mõnusat teha. Võibolla mõned kindad või väiksem kampsun, mis juba eelmisel aastal mõttes oli. Hmm, ei tea. Kampsun oleks muidugi tore, sest ma ei ole veel ühegi rahuldava kampsuniga hakkama saanud, aga nüüd on mul juba paar nippi, kuidas seda saavutada või pigem on mul tekkinud parem arusaam, kus enne puusse panin. Samas ei raatsi ma vist hetkel raha lõnga peale raisata, aga järgmisel korral, kui Karnaluksi lähen viskan siiski pilgu peale, palju see kamps mulle maksma läheks. Vardad on õnneks olemas!

Kurikuulus vintage kleit

Nonii, valmis sain! Panin kohe postituse nimeks kurikuulus vintage kleit, sest miskipärast oli selle kleidiga nii, et igal sammul esines väiksemaid või suuremaid erroreid – tõeline kannatuse tuleproov, aga ma ütleks, et ega ma lõpupoole enam nii väga närvi ei läinudki vaid tõdesin fakti, et ju siis selle kleidiga kaasnevad teatud nähtused. Sellest innustatuna tegin ka ühe pildi, mis võiks seda nähtuste meeleolu kajastada.

Tegin täna üldse esimest korda endast täispikkuses ja puldiga pilte. Portreesid olen varem ka paaril korral teinud, aga täispikkust mitte. Jube keeruline, tõesti. Mul võttis nende kolme pildi saamine koos triikimisdraama ja muuga tund aega! Oh well, pildis ta igatahes on ning nüüd võin kleidi kappi maha rahunema panna. Ei tegelikult on lahe kleit ja see värv minu meelest sobib mulle väga hästi. Kes aga võtab samuti nõuks sama Burda lõike järgi kleiti teha, siis ärge heaga üldse juhendit lugege ning soovitan eirata ka pika luku soovitust. Mina panin seelikuosale ja natuke üle vöökoha ulatuva luku, sest muidu oleks see lukk ikka väga kole ja lopendama jäänud. Samas, kui keegi suudab sellest juhendist välja lugeda, kuidas Tegelikult nende drapeeringutega toimima peab, siis kuulaksin küll huviga. Mina tegin lõpuks oma loogika järgi, obviously.
Et aga seda diagonaalselt lõigatud kleidi servi puhtaks saada, siis jätsin siiski voodri alles. Kardan, et muidu oleksin käeavad kindlasti suutnud kuidagi välja venitada. Voodriks kasutasin siis sarnast viskoosi nagu põhikangas, ainsa erinevusega, et voodriks kasutatu sain 0,20€ eest Paavlist.
Ise pildistades oli keeruline suurt naeratust näole manada, seega seekord veidi mornimad pildid. No kleit ka ju viisakas, saame hakkama!
Ahjaa, ka kingad (tutikad Nextid) on Paavlist 8€.

Hakkama sain!

Uuskasutuskeskuse jackpot!

Ütleme nii, et mul on praegu ikka korralik naeratus näol! Nimelt läksin korraks Pärnu mnt Abakhani sõbranna kleidi jaoks peitlukku ostma (töö käigus ikka asjaolud muutuvad) ja mõtlesin, et kui juba sinna kanti olin jalutanud, siis käin Uuskasutuskeskusest ka läbi. Praegusel ajal ei olegi Tallinnas ju võimalik muud moodi ringi liikuda kui jala. Ahjaa, kuna Pärnu mnt Abakhanil on vist seoses nende suurte teetöödega samuti natuke nukram aeg, siis on neil lisaks sellele 10% voucheri kampaaniale tulemas ka erikampaania ainult Abakhani Pärnu mnt kauplusele – 25.08-31.08 kõik tavahinnaga kaubad -15%. Ütleks, et kaalukaupa eriti midagi juurde ei olnud tulnud, mõned uued asjad olid, aga suht suvine värk. Samas mõne vana lemmiku võib nüüd soodukalt leida!

Aga räägime nüüd Päris soodukast! Nimelt endalegi ootamatult leidsin täna Uuskasutuskeskusest eest pilgeni täis kangariiulid. Suunurgad tõusid kohe ülespoole ja asusin lappama! Esmapingul tundus kõik selline hall ja igav, aga tegelikult oli seal päris palju ilusaid asju ja rohkelt head viskoosvoodrit, mida ikka kulub. Silma jäi ka ilusat vanaroosat tooni trikotaaž, millest saaks nii kleidi kui pluuse, aga mulle see värv kahjuks ei sobi. Küll aga sain mina 6 euro eest järgmise saagi, mis naljakombel pakiti Hugo Bossi paberkotti. Ma ei mäleta enam konkreetselt erinevate kangaste hindu, sest müüjal tulid need nii kreatiivselt ja kiirelt!

Näppu sattus tumesinine viskoosvooder mõõtudega 115cm laiust ja pikkust lausa 3,5m. See on umbes sama vooder, mida 150cm laiusena ja Leedu oma Eesti Tekstiilis kuskil vist 4,75 euri meeter müüakse. Muidugi peab tõdema, et head voodrit on minu meelest just Eesti Tekstiilist soodsaim osta ja valik on ka võrdlemisi hea. Tõenäoliselt ütles müüja hinnaks 1,50€.
Samast seeriast sain ka musta viskoosvoodrit mõõtudega 140cm laiust ja 180cm pikkust. Täitsa kena tükk ning seda sama voodri jubinaid on mul kodus juba vedelemas ka. Saab kombineerida. 

Tõenäoliselt polüestervooder, mille võtsin selle värvi pärast. Saab hunnikus taskuid teha või mõne koti voodri. Riideesemele voodriks ei tahaks kasutada. Mõõtudelt 140cm laiust 120cm pikkust.

Nunnu helekollane kudum trikotaaž, millest saaks mõnusa eest langeva kardigani. Mul on juba mõttes olemas, milline see olema saab. Seda, millal ma seda aga lõpuks õmblema hakkan…ma ei kujuta ette. Tükk on parajalt suur 140cm laiust ning 2m pikkust. Samas kui tahan need esiosa tükid sellised laiad teha ja pikad varrukad ka, siis vast ei jäägi väga palju järgi.

Veel sain pisikese tüki tumerohelist trikotaaži, see värv sobib mulle minu meelest hästi ja see on see kerge läikega trikotaaž. Minu pisuke kogemus on näidanud, et just need trikotaažid, millel on see kerge läige sees peavad teistest paremini vastu. Mul on samalaadest kangast üks must lihtne pikkade varrukatega kleit ning olen seda juba korralikult kandnud, masinas pesnud ning see on ikka ilus tuhmumata must ning ei mingeid toppe ja ka kitsad pikad varrukad pole kuskilt välja veninud. Kangatüki suurus 180cm laiust ning 70cm pikkust.

Lõpuks otsustasin kaasa võtta ka ühe musta villase kanga 150x150cm. Nibin nabin võiks sellest ühe jaki saada. Selle villase puhul meeldis mulle see, et see ei võta kohe kogu ümbruses olevat tolmu ja muud külge. Vaatasin taolisi kangaid möödunud jahedal hooajal ka Abakhanis, aga ei kippunud ostma, sest need nägid sellised väsinud välja. Nüüd siis lõpuks sain ja tõenäoliselt kostus müüja suust jälle 1€!

Ühesõnaga, kui ma lõpuks vihmaga võidu joostes vastu tuult ja higisena selle suure kotiga koju jõudsin oli mu nägu endiselt selline:
Kes nüüd toolis nihelema hakkas, siis võin öelda, et minust jäi sinna veel palju head kraami maha!

Varraste uus pesa

Pean tõdema, et ka mina seisan probleemi ees, et mul ei mahu kõik see käsitöönodi enam ära. Kõige suurem probleem on kangastega, aga ka pudu jaoks igasugu karbikesi ja kohti kuhu neid karbikesi panna napib. Kaalun juba riiulite seinale paigaldamist, aga selle peaks siis hästi läbi mõtlema. Küll aga püüan anda endast parima ning pidevalt oma ruumi korras hoida ning ette jäi mulle selline pusa!

Kindlasti käsitöölistele päris tuttav pusa, no tublidele käsitöölistele muidugi mitte, aga no sellistele tavalistele. Kuna otsustasin selle pusa lahti harutada istusin siis maha ning vana hea Pinteresti kallale mõtteid ammutama. Saingi mõned mõtted ning täna hommikul visandasin miskit ka paberile. Loomulikult minu esmane mõte oli üks, visand teine ja lõpptulemus kolmas, aga õnneks muutus see krempel lihtsalt koguaeg loogilisemaks ja läbimõeldumaks. Ühesõnaga otsisin riiulist välja tüki linast kangast, Eesti Tekstiilist hiljuti saadud puuvillast ning Uuskasutuskeskusest pärit mingit paksemat kangast ja asusin tükke lõikama. Meelde tuli ka, et villase jaki tegemisest jäi 5 meetrit puuvillast kanti järgi ja ka see läks kasutusse. Sokkide ja kinnaste kudumise ajast on mul veel ka igasugu atlasspaelu alles, mille kogu peaks tegelikult täiendama. Imekombel läheb mul neid paelajuppe tihti tarvis.
Tegin kohe heaga koti üsna laia, et ma niipea ühti sarnast kotti tegema ei peaks! Kuna linast kangast nappis, pidin natuke poolitustööd tegema. 
Taskuid õmmeldes võtsin umbestäpsed varraste mõõdud, et need seal ilusti paigal püsiks. Pealmise kanga voltisin lihtsalt üle äärte ja tegin diagonaalsed nurgad. Kaalusin ka varianti, et õmbleks lihtsalt paremad pooled koos kokku, aga roosad servad tundusid lahedamad. Üldse kuidagi väga roosa sai see, aga mis siis. Just need materjalid olid mul käepärast!
Vardatasku oma uues pehmes pesas!
Tegelikult sain täna vist selle vintage kleidi ka valmis. Vist seetõttu, et seelik hoiab natuke imelikult, aga kuna kleit on praegu täiesti kortsus, siis võib see olla viimase triikimislihvi parandada. Enne aga kui saan triikima hakata, pean oma triikimislauda parendama. Mul on nimelt see raudvõrega triikimislaud ning kui ma praegu oma tumesinist viskoosi seal triikima hakkaksin, siis saaks mu kleit uue mustri osaliseks. Igatahes võtan homme triikimislaua ette ja loodan, et ei pea alläärt kleidil uuesti tegema. Kui ka pean, siis pole hullu, aga eks see harutamine on tüütu. Maha ka lõigata ei taha, sest praegu on kleit just täpselt õige pikkusega. Nojah, eks näis!

Mõtelus suurtest uudistest

Jõudsin just läbi vihma koju ning tundsin sügist meenutavat jahedust. Bussist välja vaadates oli sügiseselt kottpime ning vihmapiisad rallisid samamoodi nagu buss. Pean tunnistama, et tegelikult meeldib mulle sügis väga. Selleni on tõsi küll veel aega, aga mõttes vaikselt juba valmistun saabaste ja soojade sallide ajaks. Mis sügises nii paeluvat on? Ühelt poolt see mõnus sisse pakkimise võimalus – mõnusad soojad sallid, kudumid, nostalgiline vihm ning soe tee ja jazzi standardid sinna kõrvale. Päris mõnus, mis? Teisalt on mulle sügis alati meeldinud ka mingis mõttes uute alguste poolest. Kooli ajal ootasin alati mitte kooli, aga just uute õpikute kätte saamist. Seal oli nii palju põnevat! Lappasin need üldjuhult päris kiirelt läbi ning pühendasin rohkem aega lemmikteemadele. Oodatuimad olid kirjanduseõpikud, ajalugu (lemmikuks oli mul keskaeg), muusikaõpikud ning ka matemaatika õpik. Matemaatikas olen ma koguaeg üsna kehv olnud, aga mul on siiamaani nõrkus geomeetria vastu. Ka lõiked on ju geomeertia, bingo! Igatahes geomeetria ülesandeid asusin ma huviga lahendama, kuid tõele au andes, ainus võibolla veidi matemaatiline tegevus, millega praegusel ajal oma aega sisustan on Sudoku. 

Selline mõtelus ja kerge nostalgitsemine ei ole teps mitte põhjuseta just kirja pandud. Nagu ehk mõned lugejad teavad omandasin 2013 kevadel terviseteaduste bakalaureuse muusikaterapeudina. Juba praktikate käigus selgus aga, et see ei ole mulle päris õige eriala. Ainus haru, mis mulle kogu selles maailmas hingelähedaseks sai on helimassaaž laulvate kaussidega. Seda küll otseselt koolis ei õpetatud, aga ühel praktikal olles puutusin sellega kokku ning see ajendas mind seda ka Saksamaale õppima minema. Leidsin endale õpetaja, kes elanud nii Nepaalis kui Põhja-Indias Dharamsalas. Mulle meeldis tema kombinatsioon kohalikest tarkustest ning sellest, mida nn teaduspõhiselt Peter Hessi Instituudis õpetatakse. Ma ei ole küll kaussidega aktiivselt tegelenud, aga tõed on mul selged ning olen ka erinevatele inimestele masaaži teinud. Fakt on see, et kõigile see ei sobi, aga sellega on võimalik saada ka päris fenomenaalseid kogemusi nagu näiteks mina isiklikult saanud olen. Peale kolmandat seanssi, mida õpetaja mulle tegi oli majast väljudes väga kummaline tunne. See oli selline hõljuv kerge tunne ning kõik tundus super ilus ja oli tunne nagu tahaks maailma kallistada. Tundub absurdne, eks? Nii see aga oli ning seetõttu on mul usk helimassaaži olemas. Peab muidugi mainima ka seda, et helimassaažiks nimetatakse väga erinevaid asju. Selgituseks, mina usun massaaži, kus kasutatakse käsitsi tahutud õige sagedusega kausse, mis asetatakse keha peale. 

Ühesõnaga ükskõik mida ma ka ei teinud, tõelist heaolu tunnet on ikka ja jälle pakkunud mulle just käsitöö. Esmalt rohkem kudumine ning vaikselt kasvavas joones õmblemine. Möödunud nädalal käisin ka emal külas ja otsisin kapist puidust vardaid (alati pole vajagi poodi joosta, sest vanaema ja vanatädi on mulle sinna paraja varanduse jätnud). Sealt leidsin ka hunniku igasugu käsitöökatsetusi, mis tuletas meelde, et ma olen tegelikult päris noorest east alates pidevalt midagi teha püüdnud. Niisiis otsustasin teoks teha oma unistuse – sain just teada, et olen vastu võetud rätsep-stilisti erialale ning sügisest alustan jälle kooliteed. Seekord aga erialal, mis on tõepoolest minu jaoks! Kindlasti ei saa see olema lihtne teekond, sest ka minul ütlevad vahel närvid üles ja ma ei ole joonistamises eriti tugev, aga joonistamine tuleb harjutamisega ning ka närvi tuleb lihtsalt kasvatada ning kärsitus asendada nutikusega. Seega juba paari nädala pärast algab uus ja põnev aeg! Kui tahan endale veel midagi õmmelda, siis tõenäoliselt pean seda tegema lähima paari nädala jooksul, sest ma ei panusta eriti sellele, et septembris midagi endale õmblen. Pealegi on jutud minu käsitöölisusest lahti läinud ning järjekorras on sõbrannale kleit ning veel ühele pisemale kleidu ja kaelussall. Samuti pean talveks mõned paarid sokke kuduma (ema tõi lõnga ja nüüd tuleb vardad tööle panna). Kududa saab õnneks ka teiste tegemiste kõrvalt ning kui ma juba hoo sisse saan olen päris kiire kuduja.

Igatahes juba kahe aasta pärast saan teha uue samalaadse pildi ning juba palju vingema enda õmmeldud kleidiga, kui siin pildil. Jep, ülikooli lõpukleidi õmblesin ka ise! Siis ma veel väga hästi ei osanud, aga jäin täitsa rahule, sest kangas on nii ilus. Tere uued teadmised!

18. juuni 2013 TLÜ Terviseteaduste Bakalaureuse lõpp

Kannatuse proovikivi

Nonii, siit tuleb esimene omalaadne postitus rubriigist “ära jumala eest järgi Burda juhiseid”. Nimelt olen tegemas minu pilku püüdnud vintage kleiti ning peale esimest proovi paistis kõik täitsa kena. Sutsu pidin veel vöökohalt sisse võtma, et keskkohta langev efekt tekiks. Siis aga otsustasin siiski antud juhiseid lugeda ning see veider voodri panek ning lukk küljel, mis peaks langema on ikka veider küll. Mina totu arvasin, et küll toimib, aga no nii ikka ei saa – oma peaga tuleb mõelda. 

Praegu olengi parajalt pahur, sest tehtud vead on lihtsalt vähese loogika kasutamise ja enda mitte usaldamise tõttu tekkinud. Nüüd aga asun lukku harutama ning no üldjuhul sellistele vabalt langevatele asjadele üldse voodrit ei kinnitata, aga vaatab, mis sellest saab. Igatahes olen võtnud nõuks, et hiljemalt pühapäeval saab see kleit nui neljaks valmis! Hetkel ei ole küll harutamiseks tunnet, sest kuna ka kangas on kerge ja langev, siis on sellelt väga lihtne fataalselt niite välja tõmmata. Saan homseks oma “vana rahu ise” tagasi ning jätkan…

Haapsalu pitsipäev ja käsitöölaat

Täna sattusin jälle Haapsallu ning ohimet, seal toimus Haapsalu pitsipäev, millest mõnda aega tagasi olin lugenud. Toimusid erinevad töötoad, ühiskudumine ja ka võidukudumine. Loomulikult sai niisama nänni ka osta ning ei puudunud ka õnneloos. Kui pitsipäev toimus Pitsikeskuse vastas olevas pargis, siis lossi poole edasi jalutades oli tänav täidetud käsitöölaadaga, kus võis leida nii vanu tegijaid kui ka uut ja põnevat kraami. 

Mina sain aga inspiratsiooni ammutatud ning ideid juurde. Homme üritangi juba raamatukokku jõuda, et õpetust saada ja inspiratsioon tegudeks muuta!

Haapsalu pitsi ühiskudumine – kujutasin ette, et seda kootakse hirmkiirelt nagu olen vanemaid prouasid tavalisi salle kudumas näinud, aga sel platsil võis pigem näha süvenenult ning hoolikalt ja rahulikult kuduvaid naisi. Samas kui arvata, et nad kõik olid kudumisega alustanud samal päeval, siis oli tulemus imetlusväärne!

Telgi all toimusid erinevad töötoad. Esimest korda elus nägin, kuidas niplipitsi tehakse. Tahaks ka kunagi proovida, aga tõenäoliselt ainult proovida, sest nii suurt kannatust mul vist pole, et midagi peale käepaela teha.
Laadal oli igasugu laadakraami, aga need eriti sarmikad tegelased jäid kaugelt silma! Kui mul oleks maakoht oleks kohe mõne kannu ja kruusi haaranud!
Kui nüüd põgusalt ka õmblustöödest rääkida, siis endiselt on pooleli kollane tuulekas ning töölauale ilmus ka üks sinine täiesti ebapraktiline, aga põneva lõikega kleit, millega parasjagu korralikult jagelen. Täna sain vist enamvähem joone peale, aga ma ei ole veel päris kindel. Loodan, et lähiajal on mul mahti see pusle lahendada, sest lubasin sõbrannale kuu lõpuks kleidi valmis õmmelda. Täna sain teada, et kangas on juba olemas. Tegumood on ka enamvähem paigas, aga tuleb veel üle täpsustada ja mõõdud võtta. Põnev! Tegevust käsitöövallas igatahes jagub! Ehk on siis varsti midagi pildis jälle näidata ka!

Õmblemise album ja mõned vanemad õmblustööd

Mõtlesin, et oleks viimane aeg koostada endale ka paberil füüsiline õmblustööde album, mida hiljem tore vaadata. Blogi on küll ka väga väärt infokogum, millest ka albumi koostamisel palju abi oli, aga paberil asi on ikka miskit muud. Blogi tuletas mulle meelde nii mõnegi ununenud projekti ning ka aja, mil see valmis sai – mul on ülimalt hea meel, et blogindusega jälle tegelema hakkasin. Iseasi, palju mul lugejaid ja jälgijaid on, aga juba minu enda jaoks on kasud silmnähtavalt sees!

Igatahes – albumi tarvis otsisin kapist välja ka enne blogiajastut valminud toredamad esemed, et ka need üles pildistada. Blogi pidamise juures on tore juba see, et kõik ägedad projektid on vaja ju üles pildistada ning siis jääb neist ikka jälg järele. Vanematest asjadest ei olnudki ühtki pilti, kuid nüüd on see viga parandatud ja nüüd saan neid ka siin jagada!

Esmalt aga veidi albumist endast. Otsisin tükk aega sobilikku tühjade lehtedega albumit/sketchbooki, aga leida oli seda jube keeruline. Vaatasin juba veebist, kuidas köitmine käib ja mõlgutasin mõtteid, et kas pean tõesti hakkama ise katsetama ning käisin ka Zelluloosi paberipoest läbi, et kalkuleerida, palju see lõbu mulle maksma läheks. Seal jäi mu pilk pidama hoopis A4 formaadis kõvakaanelisele sketchbookile Hahnemühle paberiga. Ma armastan Hahnemühlet! Hinnaks oli samuti küllalt mõistlik 6 euri ja sente. Välimus on tal küll must ja tagasihoidlik, aga sisemus imekaunis. Tühjad pehmed naturaalvalged lehed. 

Album olemas hakkasin piltide suurusi planeerima, et need välja trükkida lasta. Otsustasin, et teen igast esemest ühe 10×15 pildi ning siis kas üks või kaks väiksemat pilti, mille paigutan 10×15 lehele. Siis on rohkem manööverdamisruumi ja saab rohkem näidata. Kui eri suuruses pildi trükisoov on, siis ongi kõige lihtsam endale selgeks teha, kuidas mõni fototöötlusprogramm töötab ning ise need layoudid teha, sest fotolaboris oma soove seletama hakata on hirmus tülikas ning tulemus ei pruugi olla ikka see, mis mõttes oli.

Olen juba mõnda aega kogunud valmistatud esemete kangatükikesi ning nüüd said mõned neist ajajoonena kaante vahele.
Tegin töödest valiku ning neid ei saanudki väga palju, aga siis jääbki rohkem ruumi tulevasetele ja veel vingematele projektidele!
Katsetasin natuke ka sulepeaga kirjutamist, milles ma küll üldse tugev ei ole, aga mulle meeldib see tindi hõng. Eks ta tiba lopergun sai, aga mis siis!
Sissejuhatuseks kirjutasin tiba rohkem teksti ning siis alles tulevad riiete pildid.
Nüüd aga mõned õmblustööd, mis on valminud enne blogi ning said pilti alles hiljuti.
See lihtne trikotaažist kleit valmis mäletamist mööda augustis 2013 ning on päris tihti seljas käinud. Nüüd eelistan küll veidi pikemaid kleite, aga üldiselt kannan seda kleiti külmemal ajal ning tumedate sukkadega. Igati mõnus ese. 

Minu esimene voodriga seelik valmis septembris 2013, kus läksin Kullo õmblusringi. Soovitan seda soojalt, aga ütlen ka kohe ette ära, et seal peab kannatust varuma, sest õpilasi on palju ja õpetajat ainult üks. Õpetaja Piret on aga väga tore ja terase silmaga ning tal on alati mõni imenipp varukast võtta ning seeläbi näib õmblemine kohe kordades lihtsam. Praegu on augusti algus niiet soovijatel soovitan ennast kohekohe kirja panna, sest aastast aastasse on grupid väga kiirelt täitunud ning kõigile soovijatele ruumi ei jagu.
Selle seeliku lõike konstrueerisime ise. Mina panin küll korralikult mööda, aga seelikust sai siiski asja ning olen seda kontserditel ja muudel pidulikematel üritustel korduvalt kandnud. Samuti sai mulle seelikuga selgeks, et voodriga esemed ei ole üldse hirmsad ning neid on päris mugav kanda. Samuti õppisin korralikult peitlukku õmblema.

Järgmisena valmis Kullos minu väike must kleit, millega olen samuti väga rahul ning olen seda korduvalt kandnud. 

Kullos valmisid ka ühed tepitud viikidega püksid, mis istuvad küll hästi, aga olen neid ometi vaid korra jalga pannud. Püksid valmisid vist detsembrikuus ning kuna need on sellest tavalisest kostüümi polüestrist, siis talvel on need jalas eriti külmad. Ju ma siis selle ühe ebameeldiva kogemuse tõttu need kapi tahaossa lükkasingi. Iseenesest need püksid meeldivad mulle, aga on vist rohkem tõesti sügise teema.

Tegin Kullos mõnigaid esemeid veel, kuid need kolm on minu lemmikud. Pidasin seal vastu vist kuskil Veebruari kuuni ning kuna olin väga agar õpilane, siis ma ütleks, et mul hakkas seal sutsu igav, sest küsimusi tekkis mul uute esemete õmblemise juures aina vähem ning ka siis pidin õpetajat kaua ootama. Küll aga nautisin neid vanakooli tööstuslikke õmblusmasinad, mis olid küll imekiired, aga nii head stabiilsed, et õmblused tulid superilusad. Siiski otsustasin oma õmblushullust iseseisvalt jätkata. Oma rolli mängis ka see, et vahetasin töökohta ning ajaga oli samuti keerukas.
Millalgi kevadel tegin ka ühe lihtsal paari tunni pluusi. Neid on mul tegelikult lausa kaks tükki ja need on mõnusad mugavad. See pluus oli mul ka reisil kaasas ning sellest käib tuul mõnusalt jahutavalt läbi. Sobib ka näiteks tänasel kuumal päeval kandmiseks! Emale tegin ka sama lõike järgi viskoosist pluusi – talle ka meeldib ja ütleb, et kannab tihti. Vat kui tore!