RuthSotnik.com

Kevadine teksa update!

Ei saa ma üle ega ümber faktist, et ma lihtsalt ei raatsi tavapoodidest täishinnaga asju osta, sest üldjuhul on kangad nirud ning õmbluskvaliteet samuti kehv. Loomulikult leidub ka paremat kraami, aga ega ma eriti tihti tuulama ei viitsi minna. Seetõttu olen aga armastama hakanud hoopis kaltsukaid, kuigi ka nende jaoks peab kindel tuju olema, sest muidu ei leia sealt tõepoolest midagi. Eile käisingi tiiru Paavlis ning leidsin sealt endale peaaegu tutikad Dieseli teksad. Küll aga olid need tehtud eriti pikakoibsele ning võtsin need siis nõuks täna lühemaks teha. Kui jalga panin vaatasin aga, et need on tagasikeeratult ka päris lahedad ning otsustasin hoopis natuke värvi lisada. Pealegi mul ei ole praegu ühtki tagasikeeratud servadega paari. Kuna olen lühemat kasvu, siis aegajalt kipuvad poe püksid liiga pikad olema.

Niisiis märkisin ära tagasikeeratava osa ning lõikasin mustrit silmas pidades sobivad kangaribad. Õmblesin ringiks kokku ning kiirelt siuh-säuh masinaga pükste külge – voila! Mu meelest tulid päris kevadised ja saan neid alati soovi korral muuta või püksid lähemaks teha!

Harri huud

Olen vahepeal üsna tegus olnud ning sain sõbrannale seeliku valmis ning Harrile pusa. Seelikust kahjuks pilte ei teinud, sest lõpuks läks ikka veidi kiireks, sest kuidagi ei tekkinud kohe aega, kus mitu tundi rahulikult maha istuda ja õmblemisega tegeleda. 

Huudi jaoks aga lihtsalt pidin terve päeva võtma, sest kunstkarusnahk ei ole just mõnusaim asi mida õmmelda, sest terve tuba on karva täis! Seepärast lükkasingi huudi voodri õmblemist nii kaua edasi, kuni sain sellega terve päeva tegeleda ja saingi selle kuskil 5h valmis. Huudi tegemise juures oli keerulisim see, et mul ei olnud korralikku lõiget, millest lähtuda. seega uurisin, kuidas teised huudid tehtud on ning aretasin sealt mingi algse lõike ning seejärel lõikasin varuga tükid kangast välja ja hakkasin parandusi tegema. Tuli välja küll. Iseasi oli muidugi ka see, et selleks ajaks, kui ma voodrit tegema hakkasin olin paljuski juba unustanud, millised parandused algsele lõikelaadsele asjandusele teinud olin, aga sain hakkama. õnneks ei pea vooder supertäpne ka olema, kuigi minu oma osutus üsna täpseks – õnnemäng.

Huudi õmblemise juures ilmnes ka, et peaksin millalgi hakkama oma õmblusmasinat vahetama. Praegune on mul kõige lihtsam ja tavalisem Janome kodumasin, mis natukenegi paksemate kohtade peal juba vinguma hakkab. Muidu on ta täitsa tubli ja õmbleb ilusti, aga jah, paksemate kangastega ja kohtadega on probleeme. Huudi juures teppisingi overdusi maja ja see oli tema jaoks üsna viimase piiri peal tegevus (just esiosa taskute kohal, kus kangakihte palju). Mingil hetkel tahaks oma õmblusnurka ka ümber korraldada, aga selle pean siis väga hästi läbi mõtlema, sest ruumi ei ole just väga palju. Siiski on mul privileeg üldse õmblusnurka omada, kus ma igal hetkel rahulikult maha istuda saan ja ei pea muudkui asju kuskile sahtlisse ära koristama.

Huud sai aga tänu oma voodrile üsna soe ning varsti saab sellega juba jope asemel ringi jalutada.  Dressiriie ise on samuti üsna paks, aga praeguste külmade tuuleiilide vastu see huud siiski ei saa.

Eile tõime koju ka esimese kevadekuulutaja ning täna hommikul rõõmustas juba esimese avanenud õiega! Kevad on tulekul! 

Amanjeda by Katrin Kuldma ja Digiarhiivi leid

Jõudsin internetiavarustes kauni Amanjedan’i by Katrin Kuldma. SS2014 on nii mõnus ja värske! Ja kittelkleidid on tagasi! Olen pikemat aega otsinud lõiget kittelkleidi jaoks lapates läbi hunnikus Burdasid, kuid kõige parema, kuigi kohandamist vajava lõike, leidsin siiski Nõukogude Naisest. Suveks teen kindlasti endale ühe.

Siin aga kaunis Katrin Kuldma looming. 

Teiseks leiuks oli Metusala raamat Digiarhiivis. Tegu on 1931 aasta raamatuga ning sealt leiab paljude ajastukohaste lõigete konstrueerimisjuhendeid ja muud huvitavat. Esmapilgul läheb küll silme eest kirjuks, kuid leidub ka lihtsamaid lõikeid, mida harjutamise mõttes proovida ning siis kasvõi vanadest kangajääkidest välja lõigata ja vaadata, kas toimib.
Raamatu saab tasuta alla laadida SIIT!

Imepehme mantlikangas ja presidendi vastuvõtu kleitide näitus

Leidsin eile puhtjuhuslikult endale imepehme helehalli mantlikanga ja seda päris hea hinnaga, kui arvestada, et kangas on täisvillane. Samuti tahtsin, et kangas oleks mõlemalt poolt kena ja pehme, sest voodrit ma sedakorda teha ei taha. Mõtlesin hoopis, et ehk viitsin õmblusvarud seest kõik ilusti ära kantida, mingi laheda väikese mustriga kandiga nt. Pean kapis veidi sobrama, sest ehk on mul isegi mingit kangajääki, millest ribad teha, samas võib ka Karnaluksist hea hinnaga valmiskanti saada. 

Ülimugav on, kui saab kangalistist kohe järgi vaadata, millele kui palju kangast. Ma ei tea miskipärast kunagi, kui ma jälle mõnda kangapoodi satun – seepärast on mul nimekiri tarvilikest asjadest ja tulevikuprojektidest alati kaasas.

Selle kanga värv on küll eriti mõnus ja pehme.

Sellest peaks siis tulema eelmises postituses mainitud Piret Melliku disainitud raglaanlõikeline mantel! Siin on nüüd märk maas millal ma kanga sain. Nüüd saab ilusti jälgida, kaua mul aega läheb, kuni õmblemiseni jõuan ning millal mantli ükskord selga panna saab.

Käisin eile ka Maarjamäe lossis presidendi vastuvõtul käinud kleite vaatamas ja lähedalt uurimas. Tehakse ikka väga kauneid ja isikupäraseid kleite. Mõnede tehnikate puhul jätkus peamurdmist pikemaks ajaks, sest üldse ei mõistnud, kuidas üks või teine asi võimalik on!

Minu lemmikuks sai aga Ülle Suurhans-Pohjanheimo kleit, mis võlus oma lihtsuse ja läbimõeldusega. Järgnevad pildid on tehtud tabletiga ning seepärast ei ole väga kvaliteetsed.

Esiosa on väga lihtne ning seda kaunistavad peale õmmeldud vääriskivid. Kaarjas rinnavolt järkub seljaosal ning läheb selja keskele välja ja moodustub ühtlane kaunis kaar, mille alt algavad juba krooked. Ülimalt kaunis ent samas lihtne. Kleit on valmistatud täissiidist.

Veel jäi silma Hanna Korsari samuti lihtne kleit. Ma loodan, et ma siinkohal ei eksi, aga minu meelest oli see just tema disainitud. Lihtsate esemete puhul ongi ju ülioluline istuvus ja usun, et selline, justkui selga valatud kleit, kaunistab naist isegi rohkem, kui suure pitsi ja satsiga kleit.

Burda 2/2014 ülevaade

Uue Burda lõiked on BurdaStyle’i lehel juba mõnda aega üleval olnud, aga alles täna sain uue Burda enda valdusesse ka paberkandjal ning sain seda rahulikult sirvida. 

Juba internetist uut numbrit sirvides jäid kohe silma püksid! Ma pole siiani leidnud head pükste lõiget. Enamasti on lõiked tehtud mingi veidra loogika järgi hirmus kõrged ning üsna laiad. Kitsamaks pole muidugi keeruline teha, aga veel lahedam oleks, kui leiaksin lõike, kus minimaalselt parandusi tegema peaks ning Spring Cigarette Pants kõlab imehästi! Proovin selle lõike õige pea järgi – leidsin Kangadžunglist isegi mõned nädalad tagasi pükste jaoks päris hea kanga.

Kevade ootuses tahaks muidugi õmmelda hunnikus lendlevaid kleite! Kevadeootuses tundub ka järgmine lõige päris mõnus, sest kleit on ilusti taljesse ning varrukad on tavapärasest kaugemale toodud. Alumise osa teeksin siiski poolratasklošši, sest eraldi seelikuna tundub see alaosa mõnusam. 
Ehk siis eelmise kleidi alaosa eraldi seelikuna. 
Tehnilisi jooniseid vaadates ei paistnud mulle rohkem midagi eriliselt silma peale selle, et 2/2014 Burdas on päris lahedaid lõikeid ka pluss suurusele. 
Küll aga jäi ilusaid värvilisi pilte vahtides silma siiski ka üks peplum jakk. Ma pole kunagi sellest peplumi fenomenist eriti aru saanud, aga tõden, et kui seda maitsekalt integreerida, siis võib tulemus täitsa lahe olla. Seepärast tahaks suveks teha endale ka viimases numbris olnud jaki. Küll aga tekitab minus segadust Burda raskusereitingute süsteem. Selle jaki raskusastmeks on märgitud ainult kolm tärni. Mulle tundub küll, et see on oluliselt keerukam, kui näiteks SEE jakk (topp?), mis on märgitud keerukamaks. Minu valitud jakil on oluliselt rohkem igasugu osasid ja vidinaid ning ainus asi, mis minu valitul lihtsam on oleks ehk krae puudumine. Huvitavaks osutub kindlasti ka nende nn tiivakeste paika panemine, mille loogikast ma hetkel aru ei saa, aga ehk kokku panemise käigus pilt selgineb. Ehk saan kellegi vene keele oskaja käest ka juhendit tõlkida lasta – kahjuks viimasel ajal enam Burda lehel uusi inglise keelseid juhendeid PDF kujul ei saa. Igaljuhul – 1,7m kangast ägeda jaki jaoks läheb samuti listi!
Hetkel on mul pooleli hõlmikkleidi tegemine raskemast kunstsiidist – loodan, et nädala pärast on juba valmis ning saan ka mõned pildid postitada. Kleit tuleb SELLE lõike järgi. 
Teha pole enam palju, aga olen vahepeal teinud ka mõned kleidid lühemaks ning õmblen parasjagu sõbrannale üht pliiatsseelikut, millele proov tehtud ning ootab minu töökaid käsi! 

Lõigete organiseerimine ja uus inspiratsioon

Juba mitu nädalat on kapinurgalt mulle hunnik lõikeid otsa vaadanud. Tean, et kui need sinna veel kauaks jäävad, siis on tõenäosus suur, et mõned osad lõigetest kaivad ära või lähevad sootuks sassi. Samuti ei õigustanud ennast minu eelmine katse oma lõikeid veidi organiseerida. Seega võtsin ette ja tegin teise katse. 

Korjasin kõik oma kogunenud lõiked kokku ja panin igaühe eraldi kiletaskusse ning iga lõike juurde kirjutasin, kust see võetud on, mis suurus ning ka mõned oma märkmed. Näiteks kas peaks rohkem õmblusvaru andma või kas lõikel on nt veidralt suured käe avad. Mõnele visandasin kiirelt juurde ka tehnilise joonise laadse kritselduse.

Lõigete organiseerimine on minu jaoks ka selles mõttes oluline, et mul ei ole eriti palju Burdasid ning muidu lõikelehti, kust igal hetkel lõikeid võtta saaksin. Hetkel on minu käes raamatukogust laenutatud viimased ajakirja Käsitöö numbrid, kust samuti ägedad lõiked võtta plaanin. Siis saan need ilusti oma uhiuude arhiivi paigutada ja kui kangas olemas läheb õmblemiseks!

Suvi 2013 Käsitööst tahaksin kindlasti valmis teha Margit Salki poolt tehtud vahvelkroogetega kleidi. Esiteks pole ma varem vahvelkrookeid teinud ja see tundub põnev ning mulle meeldib ka kleidi stiil ning lõige – kleidil on vaid seljaõmblus. See kleit läheb kindlasti kangaotsingu nimekirja (vaja läheb 1,2m kangast).

Sügis 2013 numbris olid eriti kaunid Riina Tombergi jakid/kampsunid. Selliseid kannaks suure uhkusega!

Veel jäi sellest numbrist silma mõnus villane pühapäeva mantel, mis samuti kangaotsingu listi läheb (vaja läheb 2,3m kangast). Mantli autoriks Piret Mellik. Selle mantli teeb eriti lahedaks voolujooneline lõige ning kinniseks valitud suured trukid. Viimasel ajal olen päris palju hakanud mantlite juures jälle suuri trukke nägema ning tihti on need peale õmmeldud ka kontrastse niidiga. Trukid on ägedad nii oma väljanägemise poolest, nad ei paista soovi korral välja ning neid on lihtne külge õmmelda – oluliselt vähem sebimist kui nööpide ja nööpaukudega – winwin!

Viimasest talvenumbrist jäi mulle silma tegelikult küllaltki lihtne, aga väga praktiline ja lahe seelik Anu Kaelussoo poolt ning ka ühe Merit Boeijkensi kleidi lõige. 

Vildist aplikatsioonide tegemise tahaks ise ära proovida, kuigi käsitööpoodides on mulle silma jäänud pigem pisemad vilditükid. 

Kleidi puhul ma passet ise siidikangast ei teeks, aga passeosa saab vabalt ka ülejäänud esiosaga liita. 

Minu nunnud

Tegin vahelduseks õmblemisele ka kolm paari sooje käpikuid. Helmestega ja fliisvoodriga ning loomulikult lipsudega! 

Rohkem pilte kinnudest https://www.facebook.com/ruthsotnikdesign!

Kuna olen täielik käsitööhoolik ja teen asju rohkem, kui endal tarvis, siis otsustasin uuesti ühtteist ka teistele pakkuda.